Obsah (4)

§ 427§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 20. aprill 2010 Tartu Maakohtu V

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks: 1.1 pöörata Tartu Maakohtu
2. märtsi 2010 otsusega P.J-ile mõistetud vangistus 1 kuu 27 päeva täitmisele. Täiendavad otsustused
3. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 vangistuse kandmise alguseks lugeda
4. aprill 2010; 2.2 määruse koopia saata karistusregistrile, P.J-ile ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele
5. Selgitada: 3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Asjaolud P.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 27.11.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xxxxxxxx-xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx . KarS § 75 lg 2 alusel määrati P.J-ile käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud P.J kohta. Ettekandest nähtuvalt P.J pani rikkumise toime 02.12.2009, olles teadlik, et katseaeg algas 27.11.
6. Ametnik koostas erakorralise ettekande 30.12.2009 ja kohus pikendas katseaega kolme kuu võrra. Hardiga kohtus ametnik igal nädalal, et paremini kursis olla tema õppimise ja käitumisega ning motiveerida Hardit pühenduma end õppimisele ja seaduskuulekale käitumisele. Ametniku ja Hardi kasvatajatega toimus koostöö. Kasvatajad proovisid Hardit toetada õppimises ja aitasid õppematerjale hankida. Hardi ei vastanud järgi nõutud õppeaineid, vaid hakkas kooliskäimise asemel alkoholi tarvitama. P.J rikkus kohtu poolt pandud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning talle koostati protokoll 20.01.2010 ja 30.01.
7. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör kohtus toetab kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu kohtus avaldab, et ta oli Tallinnas ja läks meelest ära ja tal polnud raha. Otsis tööd. Nüüd elabki Tallinnas, kindlat elukohta pole. Ta oleks nagunii tulnud homme siia. Ta ei saa Viljandis käia kriminaalhooldaja juures kuna on ju Tallinnas. Tal on mingid vargused jah, mingi vaiba võtmine oli vist. Kohtu põhjendused Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 2).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (

§ 427

lg 3).

§ 432

kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole P.J süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi. Seoses sellega, et kohus on 08.01.2010 määrusega juba pikendanud katseaega 3 kuu võrra ja P.J pole järeldusi teinud ning on rikkunud nõuet mitte tarvitada alkoholi, tuleb pöörata P.J-ile mõistetud vangistus 1 kuu 27 päeva täitmisele. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Helle Tamm Kohtunik