p 1,4 alusel mõisteti vangistus 2 kuud,
lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 a 10 k 28 p,
lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 4 kuud 10 päeva, vabanes peale karistuse kandmist 02.09.2008.a., väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 p 4 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: U.I süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti 30.01.2010.a. ajavahemikul 17:00 kuni 22:00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Xxx, Tallinn, asuvast korterist MJkuuluva sülearvuti Asus, maksumusega 5990 krooni ning TJ kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson, maksumusega 2279,66 krooni, tekitades vargusega kannatanutele varalise kahju 8269, 66 krooni. Nimelt U.I, olles koos TJ külas viimase vennal MJ, võttis nimetatud asjad korterist lahkudes kaasa ning unustas need hiljem bussipeatuse pingile. Seega U.I, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud U.I seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu M J ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 30.01.2010.a. peale kella 17:00 ni tuli talle külal vend Toomas J koos U.I-ga. Tarbisid kõik koos alkoholi. Vend lahkus Aavoga kella 22:00 ajal. 31.01.2010.a. hommikul avastas, et tal on vana ja katkine mobiiltelefon kadunud. 01.02.2010 õhtul avastas, et kadunud on ka sülearvutit hinnaga 5990,- krooni. Ta hakkas asja uurima ning selgus, et tema venna Toomas J mobiiltelefon oli samuti kadunud. Kahjusumma talle tekitatud summas 5990,- krooni ulatuses. /tl 2-4/; Kannatanu T J ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 30.01.2010.a. kella 18:00 – ni ajal läks koos U.I-ga külla vennale M . Vennal oli veel külas kaks noormeest. Nad tarbisid alkoholi. Temal tekkis uni ning ta ei näinud kuidas U.I ja veel üks meesterahvas korterist lahkusid. 31.01.2010.a. ärkas ülesse ning hakkas mobiiltelefoni otsima. M oli ka kadunud üks mobiiltelefon ja sülearvuti. Asjad sai varastada U.I, teised isikud olid usaldusväärsed. Talle tekitatud kahju summas 2279,66 krooni ulatuses. /tl 7-9/; Kahtlustatava U.I ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andud ütlusi et tunnistab oma süüd ning selgitas, et TJ tunneb alates 2005. aastast. 2010.a. helistas talle T ja kutsus teda venna M juurde kaasa. M juures oli veel rahvast, keda ta ei tundnud. Koos tarbiti alkoholi. M palus tal oma sülearvutit Asus üle vaadata. Ta ei mäleta millal ja miks ta arvuti oma kotti pani. Samuti ei mäleta ta hetke, mil ta võõra mobiiltelefoni võttis, kuna oli alkoholi tarbinud. Kuna tal töökohta ei ole, siis plaanis asjad maha müüa. Asjad jättis ta kogemata Kuristiku bussipeatusse pingile, ise sõitis bussiga linna. Toomas kirjutas Rate portaali kaudu kirja, et ta tagastaks asjad. Kuna ta kaotas asjad ära, siis ta kirjale ei vastanud. Esimesel võimalusel soovib kahjud hüvitada. /tl 17,18/; Harju Maakohtu 16.11.2006.a. otsus, mille kohaselt mõisteti U.I Harju Maakohtu poolt süüdi
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud,
/tl 30,31/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on U.I süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on U.I käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav U.I on varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel elukoht, kuid ei tööta, seega leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega, millise võib tema suhtes jätta täitmisele pööramata allutades ta käitumiskontrollile. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 ja § 313, 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.I
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuud Vastavalt
– 22.02.2010.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 3 kuud ja 28 päeva.. 2 Vastavalt
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus U.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui U.I 18 kuulise pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratu alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata U.I Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. juhataja
p 1 alusel arvestada U.I-le määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.04.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista U.I-lt tsiviilhagid: • M J kasuks 5990,- krooni • T J kasuks 2279,66 krooni Välja mõista U.I-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1080 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.