← Eesti

1-10-1339/7

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-10-1339

(08230121526)Otsuse kuupäev
  1. märtsil 2010.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja Robert Saareke Vladimir Kuznetsov Kriminaalasi D.P süüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses Süüdistatav D.P, elukoht: xxx, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, kesk-eriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada D.P KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 01.03.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista D.P-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni. D.P tasuda menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „D.P , 1-10-1339, sundraha“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK D.P on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles vanemana kohustatud maksma Harju Maakohtu 08.08.2007.a määruse alusel elatist tagasiulatuvalt alates 14.12.2006.a igakuiselt 3000.- krooni oma noorema kui kaheksateistkümne aastase tütre Ž(ik xxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, makstes elatise K K kontole Hansapangas. D.P on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses, alates augustist 2007.a kuni jaanuarini 2009.a. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani D.P toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.P esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 01.03.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas D.P, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Lubas varsti asuda tööle ja maksta tütre ülalpidamiseks elatisraha. Kinnitas, et kuigi ametlikult ei tööta, teeb mõnikord juhutöid. Kahetseb. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning D.P poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava D.P süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 14 - 17) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et tõesti ei maksa ta alimente, kuid ta ei hoidu kuritahtlikult kõrvale maksmisest. Tal on raske materiaalne seis, kuna tal ei ole alates
  3. aasta lõpust tööd ning ta on arvel tööbörsil. Teeb juhutöid, kuid muidu on vanemate ülalpidamisel. Peale lahutust kandis ta
  4. aasta alguses raha 2000,- krooni. Enne lahutust andis sularaha lapse ülalpidamiseks.
  5. aastal sai kohtutäiturilt teate, et tema suhtes on algatatud täitevmenetlus. Läbi kohtutäituri ei ole ta raha lapse ülalpidamiseks andnud ning pangaülekandeid teinud. Pangaarvet ta ei kasuta, kuna see 2 on arestitud. Alimente ja võlga on nõus maksma võimaluse kohaselt. Soovi maksmisest kõrval hoiduda tal ei ole. Lapsega ta ei kohtu, kuna K K (lapse ema) takistab suhtlemist. Ka: Koopia Harju Maakohtu määrusest nr 2-07-18927, mille kohaselt kohus kohustus D.P maksma ŽK le elatist 3000,- krooni kuus alates 14.12.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. /tl 4-5/; Kannatanu K K ütlused koos lisadega, D.P xxx.a. ning ŽK sündis xxx. aastal. D.P ja K.A lahutasid xxx.a. 08.08.2007.a. Harju Maakohtu otsuse kohaselt peab D.P maksma tütre ŽK ülalpidamiseks igas kuus alates 14.12.2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni summa 3000,- krooni. Detsember 2008.a. seisuga on võlgnevus 72 000,- krooni. ŽK kohtus isaga viimati 30.10.2007.a. D.P, ei ole tütrele mingeid kingitusi teinud. Tema lapse ja isa vahel mingit takistust suhtlemiseks teinud ei ole. 2007.a. algatati täitevmenetlus kohtutäituri juures. Läbi kohtutäituri ei ole ta lapse ülalpidamiseks raha saanud. Elatise võlgnevus on 72 000,- krooni. /tl 6-13/; Maksu- ja Tolliameti andmed D.P kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed D.P tulude kohta, sest ta ei ole 2006.a. ja 2005.a. ning 2007.a. ja 2008.a. kohta tuludeklaratsiooni esitanud, samuti puuduvad andmed 2006.ndal ja 2008-ndal aastal tehtud väljamaksete kohta. /tl 16; 99-100/; ARK vastus päringule, 05.01.2009.a. seisuga liiklusregistris D.P registreeritud sõidukeid ei ole. Sõidukile Honda Civic reg.nr xxxon keelumärge (võõrandamise keeld) kohtutäiturite poolt. /tl 83-84/; Tööturuameti vastus päringule, millest nähtub, et D.P registreeritud töötuna ajavahemikel 31.10.2007.a. – 30.11.2007.a.; 14.01.2008.a. – 13.02.2008.a. ja 25.06.2008.a. – 26.09.2008.a. Tööturuamet ei ole isikule maksnud töötuna arveloleku ajal tööturutoetuseid. /tl 77/; Kohtutäituri vastus päringule koos koopiatega täietoimikust, mille kohaselt kohtutäituri juures on täitetoimik D.P suhtes 01.10.2007.a. /tl 24-47/; Swedpank AS vastus päringule, D.P xxxxxxxxxxxxxx. ajavahemikus 14.12.2005.a. – 31.12.2008.a. on lõppsaldo nullis. /tl 64-69/; Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule, pensionikindlustuse registri andmetel D.P-le ei ole määratud ja makstud töövõimetuspensioni. /tl 82/; Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt D.P karistamata, kuid väärteokorras on korduvalt karistatud. /tl 86-90/; Kohtuistungil kannatanu K K kinnitas, et D.P lapsele elatisraha ei maksa, lapsega ei suhtle ja kingitusi ei tee lapsele. Kohtunik asub seisukohale, et D.P on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning D.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. Vanema kohustus on oma alaealist last ülal pidada, D.P ei eita, et ŽK on tema laps, seega on ta kohustatud oma last ülal pidama kuni lapse täisealiseks saamiseni, seda on kinnitanud 08.08.2007.a. kohtuotsuses ka Harju Maakohus, sellest kohtuotsusest oli teadlik D.P, kuid seda pole ta käesoleva ajani teinud. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest on D.P pikema aja jooksul jätnud maksmata oma tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatist, ametlikult kuskil ei tööta, teeb lepingulisi töid, on 3 töövõimeline, tal on tekkinud ulatuslik võlgnevus (seisuga detsember 2008.a. ) summas 72 000.- krooni, seega võib järeldada, et ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik D.P süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. D.P on varem kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, kahetsus. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Tal puuduvad legaalsed sissetulekuallikad, tal on tekkinud suur elatisraha võlgnevus, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et D.P-le tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga D.P on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.