← Eesti

1-10-4846/6

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-4846 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-4846

(10250100229)Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi U.H süüdistuses kuritegudes KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON U.H, ik. XXX, varem kriminaalkorras karistatud kaks korda: 1) 30.07.2008.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi vangistusega 2 k, asendati üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 6k; 2) 29.09.2008.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi rahalise karistusega 5000 EEK-i. väärteomenetluse korras karistatud neli korda, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; vandeadvokaat Alla Raudsepp 2 Süüdi tunnistada U.H kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus viis
(5)kuud. Kohaldada U.H suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus viis
(5)kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, viiele kuule vangistusele vastab: 5 kuux30= 150 päeva x2 tundi=300 tundi üldkasulikku tööd. 300 ( kolmesaja) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks
(1)aasta. Üldkasuliku töö tegemisel on U.H kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. U.H suhtes kohaldatud tõkend jõustumisel tühistada. elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse Välja mõista U.H’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-4846 isik kelle eest tasutakse – U.H, nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik U.H süüdistatakse selle, et tema juhtis 06.02.2010.a. kella 22:33 paiku Saare maakonnas Valjala vallas Valjala asulas Posti tänaval sõiduautot Opel Calibra r/n: XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 0,90 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,81 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani U.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku U.H’ i süüdistuses kuritegudes KarS § 424 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. U.H on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav U.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Alla Raudsepp nõustusid U.H-le esitatud süüdistuse kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus U.H-le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust viis
(5)kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv üks kuu vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, viiele kuule vangistusele vastab (5x30= 150 päeva = x 2 tundi= 300 ( kolmsada) tundi üldkasulikku tööd. 300 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks
(1)aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS sätestab:
(6)Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
(7)Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva 4 paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. U.H selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. U.H kinnitas, et on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja tähendus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav U.H, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et U.H tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-is 56 sätestatule. U.H on andnud kirjaliku nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub U.H-lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.