,
lg 3,
,
S § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui D.A 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, 2 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. • KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.A-lt (D.A) lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 6-ks (kuueks) kuuks. Kohtuotsuse koopia edastada liiklusregistrile liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks. D.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse D.A esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. Välja mõista D.A-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 1560.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu ning 43 krooni 60 senti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „D.A, 1-10-988, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „D.A, 1-10-988, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Tartu I Advokaadibüroo kasuks 1560.- krooni advokaat Mare Lauri süüdistatav D.A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Salvestised (asuvad ühel plaadil ja on kriminaalasja juures) jätta kohtuotsuse jõustumisest kriminaalasja juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 3
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 17.juunil 2010.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
ASJAOLUD 26.01.2010.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kohtusse üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasi - süüdistusakt koos lisadega D.A süüdistuses KarS § 424 järgi. Kriminaalasja numbriks sai 1-10-988. 26.01.2010.a süüdistusaktis kajastatu kohaselt süüdistatakse D.A selles, et tema rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3¹ p 1 sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 11.07.2009.a kella 20:21 ajal Tartu linnas, Võru tn 81 asuva Eesti Statoil AS-i Tartu Aardla teenindusjaama territooriumil mootorsõidukit BMW riikliku registreerimismärgiga XXXX, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 26.03.2010.a määras kohus kriminaalasja menetleda
¹ sätestatud korras – eelistung jätkub kohtuliku arutamisega: 02.-03.06.2010.a, algusega mõlemal päeval kell 10:00. Eelistung toimus 02.06.2010.a ja kohtu alla andmise järgselt jätkus menetlus kohtuistungil kohtuliku arutamisega. Enne kohtuliku uurimise lõpetamist prokurör süüdistust ei muutnud ja ei täiendanud ning ei esitanud kohtule ka uut süüdistusakti. Kohtulikul uurimisel D.A ennast süüdi ei tunnistanud. Peale prokuröri avakõnet süüdistatav D.A tunnistas, et oli alkoholijoobes, kuid eitas mootorsõiduki juhtimist; avaldas, et mootorsõidukit BMW XXXXXX juhtis hoopiski abikaasa S..S. (lk 62). Peale prokuröri avakõnet avaldas süüdistatav D.A, et tankis sõidukit ja sõidukist väljus juhiuksest üle S.S., kuna sellel autol uksed vahest töötavad, vahel ei tööta (lk 62). Kohtulikul uurimisel süüdistatav D.A antud ütluste kohaselt viibis ta 11.07.2009.a Võru tänaval asuvas Statoili tanklas enda vennale kuuluva autoga BMW registreerimismärgiga XXX XXX , tanklasse sõites oli roolis abikaasa S.S. , istus oma abikaasa kõrval, s.o juhi kõrval ning tagaistmel oli 3 meesterahvast (lk 66). Süüdistatav D.A kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt väljus ta tanklasse jõudes autost juhiuksest, kuna kõrvalistuja uks ei töötanud; juhiuksest väljus nii, et ronis üle oma abikaasa (lk 66). Süüdistatav D.A kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt tankis ta ise autosse kütust, kuid tal ei olnud vahendeid selle eest tasumiseks ja teenindusjaama töötaja kutsus kohale turvafirma (lk 67). D.A ütluste kohaselt ei juhtinud ta 3 4 tanklas sõidukit, sõidukit juhtis abikaasa, kes oli kogu aeg autos kuni auto sai ära pargitud nii nagu turvamees ütles; abikaasa lahkus enne politsei kohalejõudmist (lk 67). D.A ütluste kohaselt tarbis ta ka tanklas alkoholi ja kohalesaabunud politsei viis ta praktiliselt kohe arestimajja, kus tehti alkotest (lk 67). D.A ütluste kohaselt ei saanud ta ise autot juhtida sel päeval, kuna alkoholi tarbinud ja seetõttu oli auto roolis tema abikaasa (lk 67). Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et D.A käitumises 11.07.2009.a õhtul kella poole üheksa paiku Tartu linnas, Võru tn 81 asuva AS Eesti Statoil Aardla teenindusjaama-tankla territooriumil mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning tema käitumine on põhjendatud kvalifitseerida KarS § 424 järgi. Patrullilehel (lk 23) kajastatu kohaselt sai politsei Võru ja Aardla tänavate ristmikul asuvasse Statoili tanklasse väljakutse kell 20:50, sündmuskohal tanklas oli politseipatrull kell 20:56 (lk 23 pöördel, ülal); D.A toimetati arestimajja, kus D.A puhus välja joobeks 0,79mg/l; sõiduk anti üle kainele juhile K.P. (lk 23 pöördel). Patrullilehel kajastatu kohaselt tegeleb asjaga edasi uurija (lk 23). 11.07.2009.a indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis (lk 24-25) kajastatu kohaselt oli 11.07.2009.a kella 21:05 ajal D.A suhtes kasutatud indikaatorvahendi näiduks alkoholijoove 0,99 mg/l kohta; tõenduslikku alkomeetrit kasutati D.A suhtes 11.07.2009.a ajavahemikus 21:12 kuni 21:16, mille vältel D.A tegi kaks puhumist ning kahest puhumisest väikseim näit oli 0,88 mg/l kohta (lk 25,24); arvestades mõõtemääramatust 0,09, jäi lõplikuks lugemiks alkoholijoove 0,79 mg/l (lk 24,25). 11.07.2009.a indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis (lk 24-25) kajastatu kohaselt oli D.A nõus joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga ning taotlusi ja märkusi protokolli ei esitanud. 11.07.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati D.A sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni (lk 26). AS Eesti Statoil pöördus politsei poole enda 20.07.2009.a avaldusega (lk 2), avaldades, et 11.07.2009.a kell 21:16 tankis AS Eesti Statoil Tartu Aardla teenindusjaamas, aadressil Võru 81, Tartu, meesterahvas tumedat tumedt värvi BMW registreerimisnumbriga XXX XXX 90,07 liitrit kütust 98 euro Ultima summas 1414 krooni 10 senti ning lahkus teenindusjaamast, tasumata tangitud kütuse eest; väidetavalt unustas ta maksevahendi koju; kohale kutsuti turvapatrull ja politsei; palume algatada kriminaalmenetlus kütuse varguse teostaja suhtes; soovime AS Eesti Statoil Tartu Aardla teenindusjaamale tekitatud kahju summas 1414 krooni 10 senti hüvitamist kahju tekitaja poolt (lk 2). 14.08.2009.a kaaskirjaga (lk 8) edastas AS Eesti Statoil Lõuna Politseiprefektuurile AS Eesti Statoil Aardla teenindusjaama videosalvesti arhiivi väljavõtte 11.07.2009.a 20:09 – 20:30 kohta; lisatud DVD-l salvestus (lk 8). 19.08.2008.a asitõendi vaatlusprotokollis (lk 9-12) kajastatu kohaselt vaadeldi turvakaamera salvestust 11.07.2009.a Tartus, Võru 81 asuvast Eesti Statoil AS-le 4 5 kuuluvast Tartu Aardla teenindusjaamas toimunud varguse kohta. Salvestis asub kriminaalasja toimiku tagakaane külge kinnitatud ümbrikus oleval CD-R plaadil. Kohus vaatas asitõendiks oleval CD-R plaadil olevaid salvestisi kohtulikul uurimisel ja neil salvestistel, iseäranis sellel, millel on kajastatud teenindusjaama sisemuses makseterminaali juures toimunu, on selgelt näo järgi äratuntav, et isikuks, kellel oli teenindusjaamas viibides seljas lühikeste varrukatega pruuni värvi laiade horisontaalsete valgete triipudega särk ja jalas tumehallid põlvpüksid ja plätud, oli D.A. Salvestistelt nähtuva kohaselt on D.A välimus ülejäänud salvestistel nähtuvate isikute välimusest selgelt eristatav ning teisi samasuguse välimusega isikuid savestistelt ei nähtu – D.A välimusest tingituna on välistatud tema segiajamine teiste salvestistelt nähtuvate isikutega. Kohtul oli võimalik D.A kohtuistungist isiklikust osavõtu teel veenduda, et salvestistel lühikeste varrukatega pruuni värvi laiade horisontaalsete valgete triipudega särki ja jalas tumehalle põlvpüke ja plätusid kandnud isikuks oli D.A . Selles osas kohtul mingeid kahtlusi ja kõhklusi ei ole. CD-R plaadil on salvestisi kaks – kahest erinevast kaamerast võetuna – üks neist kajastab õues tankuri juures toimunut ja teine teenindusjaamas sees makseterminaalikassa juures toimunut. Kohus vaatas kohtulikul uurimisel mõlemaid salvestisi. Mõlemal salvestisel on selgelt kajastatud lühikeste varrukatega pruuni värvi laiade horisontaalsete valgete triipudega särki ja jalas tumehalle põlvpükse ja plätusid kandud D.A tegevus. Salvestisel kajastatuga on tõendatud, et D.A juhtis tema kasutuses olnud sõiduauto BMW reg nr XXX XXX tanklasse ja väljus auto esimesest uksest juhipoolselt küljelt. Salvestiselt nähtuva kohaselt ei ole kohtul vähimatki alust arvata, et D.A väljus juhiuksest, ronides selleks eelnevalt üle autorooli taga istuva teise isiku. Salvestiselt nähtuva kohaselt ei ole usutavad D.A ütlused selle kohta, et auto juhtis tanklasse tema abikaasa S.S. . Salvestiselt nähtuva kohaselt ei ole usutavad D.A ütlused selle kohta, et kuna autouksed ei töötanud, siis ta väljus autost juhiuksest ja selleks ronis eelnevalt üle juhiistmel istuva S.S. Salvestiselt nähtuva kohaselt väljus D.A auto tanklasse tankuri juurde jõudes sellest vähimagi takistuse ja tõrketa, mistõttu ei ole D.A väited juhiuksest üle juhiistmel istunud teise isiku – abikaasa S.S. - minemise kohta ja seejärel juhiuksest väljumise kohta veenvad. Salvestisel kajastatu kohaselt kõndis D.A ümber auto kütusepumba juurde, võttis kütusepüstoli ja asetas sõiduauto kütusepaaki, pärast tankimist võttis kütusepüstoli paagist välja ja pani pumba külge tagasi, sulges kütusepaagi, avas sõiduauto tagumise ukse juhipoolsest küljest ja istus autosse; vahepeal avas keegi meesterahvas kõrvalistuja poolse esiukse ja kummardus sealt poole kehaga välja ja sulges seejärel uuesti autoukse; mõne aja pärast tuli juhipoolselt küljelt tagumisest uksest välja pruunis valgete laiade triipudega särgis meesterhvas (D.A) ja suundus ümber sõiduki kütusepumba juurde ja kadus turvakaamera vaateväljast; samal ajal avas keegi paokile kõrvalistuja poolse tagumise ukse, kuid tõmbas selle mõne aja möödudes jälle kinni; pruunis valgete laiade triipudega särgis meesterahvas (D.A) tuli tagasi, läks sõiduauto kõrvalistujapoolsele küljele ja avas esimese 5 6 ukse ning kummardus sõiduki poole ning oli aru saada, et ta vestles kellegagi, kes istus kõrvalistmel; seejärel sulges ukse, läks minema, mõne hetke möödudes tuli tagasi ja vestles kellegagi telefoni teel, suundus ümber sõiduauto juhipoolsele küljele ja istus jälle taha ja sulges autoukse. Salvestisel kajastatu kohaselt tuli seejärel kütusepumba juurde G4S turvatöötaja, suundus sõiduauto juhipoolsele küljele, avas esimese ukse, vaatas natuke ja kummardus sõiduautosse, sulges ukse, mispeale pruunis valgete laiade triipudega särgis meesterahvas (D.A) tuli sõiduauto juhipoolsest tagumisest uksest välja, ise telefoniga rääkides, läks ja istus sõiduauto juhiistmele ja sõitis autoga turvakaamera vaateväljast minema. Salvestisel kajastatuga on veenvalt tõendatud, et D.A juhtis autot nii tanklasse saabudes kui ka tanklas pärast autosse kütuse tankimist ja turvatöötajaga vestlemist ning vahetult enne politsei kohalesaabumist. Tunnistaja R.R. ütluste kohaselt (lk 63-64) töötas ta 2009.a juulis Statoili tanklas klienditeenindajana ja sellega seoses puutus seal kokku süüdistatav D.A-ga, kuna D.A ei maksnud tangitud kütuse eest; välisel vaatlusel oli D.A alkoholi tarvitanud ja ta käitus väga üleolevalt; kutsusid kohale turvamehe. Tunnistaja K.R. ütluste kohaselt (lk 64) on ta AS Eesti Statoil Aardla teenindusjaama juhataja, D.A on tänini tangitud kütuse eest tasumata; D.A-ga tasumata kütuse juhtum oli 2009.a suvel, kui oli puhkusel; kuulis sellest juhtumist puhkuselt tööle tagasi tulles; tanklas on turvakaamera ja politseile on turvakaamerate salvestised üle antud (lk 64). Lõuna Politseiprefektuuri 16.12.2009.a Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus’ega lõpetati kriminaalasjas osaliselt menetlus D.A kahtlustuses KarS § 199 lg 1 järgi
ja
Salvestistel nähtuvaga ja tunnistajate R.R. ja K.R. ütlustega on kooskõlas ka AS G4S Eesti turvatöötaja A.J. kohtulikul uurimisel tunnistajana antud ütlused (lk 65-66) selle kohta, et Statoili teenindusjaamast paanikahäire peale kohale jõudes, selgitas teenindaja, et meesterahvas jättis kütuse eest maksmata peaaegu poolteise tuhande eest. AS G4S Eesti turvatöötaja A.J. ütluste kohaselt vestles ta D.A-ga ja D.A raha ei olnud – D.A ütles, et üle tee on Säästumarket, et sinna läks tema vend, ootasid venda tükk aega, venda ei olnud, misjärel kutsusid politsei. Tunnistaja A.J. ütluste kohaselt oli kahtlus, et D.A on alkoholijoobes; kui politsei kutsus, siis ütles, et kütuse eest on maksmata ja võimalik, et isik on joobes; enne politsei saabumist parkis D.A auto ümber – D.A istus auto rooli ja parkis auto Statoili serva; siis tuli politsei. A.J. ütluste kohaselt ütles ta politseile, et on kahtlus, et isik on joobes. Tunnistaja A.J. ütluste kohaselt tema teenindusjaamas peale klienditeenindaja ühtegi teist naisterahvast ei näinud, autost väljusid ainult mehed ja autouste avanemisel mingeid probleeme ta ei täheldanud. Tunnistaja A.J. ütlustega ja salvestistelt nähtuvaga on veenvalt tõendatud, et: • AS Eesti Statoil Tartu Aardla teenindusjaamas ühtegi teist naisterahvast peale klienditeenindajate ei viibinud, kes oleks olnud või oleks võinud olla seotud D.A kasutuses olnud sõiduauto BMW reg nr XXX XXX seltskonnaga; 6 7 • D.A kasutuses olnud sõiduauto BMW reg nr XXX XXX uksed avanesid ja sulgusid tõrgeteta ja mingeid probleeme autouste sulgemise-avanemisega ei esinenud. Tunnistaja A.J. ütlustega ja salvestistelt nähtuvaga on kogumis veenvalt ümber lükatud süüdistatav D.A väited selle kohta, et: • teenindusjaamas viibis ka tema abikaasa S.S., kes olevat lahkunud enne politsei kohalesaabumist; • autouste avanemisel-sulgemisel esines aeg-ajalt probleeme – kord töötasid ja siis jälle ei töötanud. Tunnistajate A.J. ja R.R. ütlustega on tõendatud, et juba enne politsei kohalejõudmist oli aru saada D.A alkoholijoobes viibimist. Tunnistaja A.J. ütluste kohaselt avaldas ta politseile juba politsei kohapeale väljakutsumisel arvamust, et isik (Margus D.A) on joobes. Enda alkoholijoobes olemist on kohtule kinnitanud ka D.A ise, nimetades põhjuseks, et miks ta ise autot ei juhtinud ja väites, et autot juhtis tema abikaasa S.S. , seda, et ta ise oli alkoholijoobes. D.A ütlustest nähtuvalt oli ta alkoholijoobes juba tanklasse sõites – juba siis olevat tanklasse autot juhtinud tema abikaasa S.S. . Ebaloogilisuse tõttu ei ole kohtu jaoks veenvad ja usutavad D.A ütlused selle kohta, et ta tarvitas täiendavalt alkoholi juurde ajal, kui ootasid turvatöötajaga politsei kohalesaabumist. Võttes arvesse D.A ebausutavaid väiteid auto tema abikaasa juhtimisel tanklasse saabumise kohta ja D.A ebausutavaid väiteid autouste mittekorrasoleku kohta ning D.A ebausutavaid väiteid tema autost juhiukse kaudu üle juhiistmel asunud abikaasa väljumise kohta, ei ole kohtu jaoks veenev ja usutav, et D.A, olles teadlik, et turvatöötaja kutse peale saabub peatselt kohale politsei, hakkab ise enda joobeastet suurendama täiendavalt alkoholi juurdetarbimisega, mille tulemusena ilmselgelt tema olukord halveneks – suurem joobeaste tagaks ka raskema menetlusliigi ja suurema karistuse. Pealegi ei kinnita ka turvatöötaja A.J. ütlused D.A väiteid selle kohta, et peale polistei kohalekutsumist oleks hakanud D.A alkoholi juurde tarvitama. Pigem nähtub D.A käitumisest tanklas peale turvatöötaja kohalesaabumist, et ta asus sündmuste ahelat ja sündmuste käiku pidurdama sellega, et avaldas turvatöötajale ilmselt valet, kui väitis, et vend läks tal üle tee asuvasse Säästumarketisse. Tunnistajast turvatöötaja A.J. ütluste kohaselt ootasid nad venda tükk aega, kuid venda ei olnud ja ei tulnud, misjärel kutsus politsei. Taolisest D.A käitumisest nähtub soov lükata nii kaugele kui võimalik edasi endal alkoholijoobe astme mõõtmine, selleks, et joove kaoks kas üldse või oleks joobeaste langenud võimalikult madalale. D.A käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. D.A süü on tõendatud selles, et tema 11.07.2009.a õhtul kella poole üheksa paiku juhtis Tartu linnas, Võru tn 81 asuva AS Eesti Statoil tankla Aardla teenindusjaama territooriumil mootorsõidukit BMW riikliku registreerimismärgiga XXX XXX alkoholijoobe seisundis – alkoholisisaldus 0,79 mg/l. Liiklusseaduse § 20 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes 7 8 olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Kuna D.A tuvastatud alkoholijoove 0,79 mg/l kohta ületab liiklusseaduse § 7419 sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav väärteomenetlus, siis on D.A alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 424 järgi. Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis D.A vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – D.A oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda – nii tanklasse saabudes kui ka tanklas pärast sõiduki äratankimist auto tankuri juurest eemale parkimisega. Olles alkoholi tarvitanud ja olles teadlik enda joobest, kuid juhtides sellele vaatamata mootorsõidukit, pidi D.A teadma või siis vähemalt möönma, et käitub lubamatult ja õigusvastaselt. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes D.A süü ulatusest – vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teise astme kuriteo asjaoludest, sealhulgas sellest, et autot alkoholijoobes juhtis äärmiselt tuleohtlikus kohas - tanklas, milles vähimgi liiklusalane eksimus võib käivitada kõigi tankla territooriumil viibivate isikute ning ka tankla läheduses viibivate isikute jaoks äärmiselt ohtliku sündmuste ahela ja tuua endaga kaasa äärmiselt raskeid tagajärgi väga paljude isikute jaoks (näiteks tankurile külgesõit – auto süttimine – tulekahju tanklas jmt), puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus varasemalt kriminaalkorras karistamata isikut (lk 36-38), kuid kahel korral väärtemenetluse korras (09.05.2007.a ja 03.08.2009.a) mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest väärteomenetluse korras karistatud D.A (karistatus kustumata; viimati karistati 03.08.2009.a otsusega 12.07.2009.a toimepandu eest), põhjendatuks õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada D.A edasiselt hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, karistada: • vangistusega selle alammäära läheduses - 6 kuud ja kohaldada tema suhtes KarS § 74 lg 1,3 ja KarS § 75 lg 1 sätteid miinimumkatseajaga – 1 aasta 6 kuud; • lisakaristusega keskmises määras – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks 6 kuuks. Kuna D.A kohtule avaldatu kohaselt ta ei tööta (kuigi töövõimetu ei ole) ja varasemad liiklusalaste rikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole suutnud panna teda uute rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning tal on palju rahalisi kohustusi täita [tema väärteokorras karistatus on kustumata, kuna osa rahatrahve, sealhulgas viimane mootorsõiduki joobeseisundis liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 9000.krooni, on tasumata (lk 36-39), ning senini on D.A tasumata ka 11.07.2009.a tangitud kütuse , siis eest, käesolevas asjas lisandub D.A-le rahalise kohustusena ka menetluskulude tasumine] ei pea kohus põhjendatuks D.A suhtes rahalise karistuse kohaldamist. 8 9 KarS § 73 sätete kohaldamist ei pea kohus D.A suhtes põhjendatuks, kuna KarS § 74 lg 1,3 ja KarS § 75 lg 1 sätestatud kriminaalhooldus ja käitumiskontroll saaks aidata tal paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Heli Sillaots kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.