lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada E.O temale Harju Maakohtu 12.01.2010.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 1 aastat 11 kuud 15 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaadi vanemabi Eve Lainele tasu õigusabi eest 1200 krooni (tasu 1000 krooni + käibemaks 200 krooni). Mõista välja E.O*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord 1
lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 19.05.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud 17 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti liitkaristusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaja algus 19.10.2009.a ja lõpp 04.10.2011.a. Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse alates 12.06.2010.a, tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 10.10.2010.a. Tartu Vangla esitas 25.06.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E.O elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tallinna Vangla (kus kinnipeetav viibis 2010.a juunini) iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanedes elama isa juurde, Erika 5a-185/186, Tallinn. Enne vangistust ametlikult ei töötanud ning puudus korrapärane sissetulek, elatus varastamisest. Tasumata rahalisi nõudeid summas 16 709 krooni. Tallinna Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta E.O tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tema poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks on korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ja sõltuvusprobleemid. Kohtuistungil 18.08.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta on narkootikumidest vabanenud. Seetõttu ei lähe ta ka ema juurde elama kui vabaneb, sest seal on vanad sõbrad ja nendega ei taha ennast enam siduda. Vabanemisel aitab E.O toidu, raha ja riietega ema. Varem tarvitas 3-4 doosi päevas, 200 krooni doos ja 500-600 krooni kulus päevas narkootikumidele. Vanglas narkootikumidest vabanemiseks ravi pole saanud. Vabaduses on nõus selle ravi läbima. HIV-i ravi on ta haiglas saanud, see on eluaegne ravi, nüüd on analüüsid paranenud. Suhtlema hakkab ainult lähedastega. Elektrooniline võru hoiaks tagasi, kui karistust peal ei ole, siis ei tunne, et miski hoiaks tagasi. Prokurör E.O vabastamist ei toeta. Vangistuses oldud aeg ehk 10 kuud on liiga lühike aeg, et narkosõltuvusest vabaneda, ravi saanud ei ole. Vabaduses jätkub kõik vanaviisi. Selle probleemiga tuleb vanglas tegeleda ja jätta E.O vabastamata. Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja poolt välja toodud riskidele on raske vastu vaielda. Suurim risk on narkosõltuvus. Kuid need riskid ei kao ka siis kui E.O vabaneb tähtaegselt. Vangla ei ole võimaldanud E.O oma sõltuvusega tegeleda. Isik ise tunnistab, et kriminaalhooldus sunnib teda ohjes hoidma ja ta vahetab elukohta, et hoiduda varasemast seltskonnast. Kriminaalhooldus on ainus vahend, mis tagab kontrolli tema üle. Kohtu seisukohad 2
lg 1 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on E.O temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui 10 kuud ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.O suurimaks riskiks vabaduses on narkootikumide tarvitamine. Ennetähtaegselt on põhjust vabastada isik, kes tunnetab narkootikumide tarvitamist tõsise probleemina, millest vabanemiseks tuleb teha pidevat tööd. E.O võtab narkootikumide tarvitamist kui eluga paratamatult kaasas käivat nähtust. Materjalist nähtub, et E.O on narkootikumide tarvitamisest kujundanud endale kaitsekilbi- õigustab narkootikumide tarvitamisega oma käitumisvigu. Eriti tõsine märk on, et ta ähvardab teisi isikuid oma haigusega, ta on selle eest ka kriminaalkorras karistatud. Narkootikumide tarvitamine iseenesest on õigusvastane tegu. Sellele lisanduvad veel vargused vahendite hankimiseks. Seega peab ühiskond taluma mitmekordset õigusrikkumiste koormust E.O läbi. Vangistuse tähendus ei ole mitte ainult karistuses sellele isikule, vaid see on ka ühiskonnaliikmete kaitsmine õigusrikkuja eest. E.O vabanes eelmise kohtuotsuse alusel vahi alt 19.05.2009, kuid vargused narkootikumide ostmiseks vahendite saamiseks jätkusid, ehkki ta oli – tema enda sõnul- juba narkootikumide vastasel ravil. Selle kohta andis E.O ütlusi vahistamisel 21.10.2009 (et on sõltuvusvastasel ravil). See tähendab, et vabaduses saadud ravi ei aidanud. Kohtule ei ole teatavaks saanud ühtki E.O endaga seotud asjaolu, mis räägiks tema ennetähtaegse vabastamise kasuks ja millele võiks tugineda usk, et E.O enam õigusvastaseid tegusid toime ei pane. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E.O temale Harju Maakohtu 12.01.2010.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kaitsjatasu määrab ja mõistab kohus välja taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.