4-09-4578/2

4-09-4578 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-4578 (2316,09,003765; 2316,09,000495; 2316,09,005216; 2316,09,005275; 2316,09,006887; 2316,09,003499; 2315,09,004648) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.P (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON
3. U.P süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
4. U.P-le määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 03.08.
5. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse U.P suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
6. U.P-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 4020 (neli tuhat kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.P , 4-09-4578, joobe tuvastamine“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.07.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.01.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1073838 selles, et 12.01.2009 peeti 5 Liin 11 maja hoovis kinni U.P, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 110/110 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas hiinlast. 25.02.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 105955 selles, et 25.02.2009 peeti Toompuiestee 37 maja juures kinni U.P, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 489/224 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et on metadooni ravil. 03.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1109795 selles, et 03.03.2009 peeti Tehnika-Endla-Luise tänavate ristmikul juures kinni U.P , kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 547/19 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas metadooni, on ravil ja jõi õlut. 30.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1096336 selles, et 30.03.2009 peeti Telliskivi 61 maja juures kinni U.P, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 767/239 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et viimane kord tarvitas hiinlast kaks päeva tagasi. 31.03.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1028917 selles, et 31.03.2009 peeti Telliskivi 24 maja juures kinni U.P, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 782/254 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas hommikul metadooni, päeva jooksul jõi džinni ja õlut. 28.04.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1112282 selles, et 28.04.2009 peeti Sõle 51 maja juures kinni U.P, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1069/280 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja psühhotroopsetest ainetest bensodiasepiinidest, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas anfavitamiini. 23.05.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1042190 selles, et 23.05.2009 peeti Majaka 23 maja juures kinni U.P, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1324/226 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüül ja amfetamiin, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas metadooni 23.05.
9. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ning ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Seetõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku osaliselt süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine omandamiseks või tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine väikeses koguses omandamise ja tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata. Samuti on teda karistatud arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub soov väärtegude toimepanemisest hoiduda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata ja lühiajaliste arestide ärakandmise järgselt jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut süüdistatakse mitmete järjestikuste väärtegude toimepanemises, kusjuures pärast kinnipidamisi on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist ja ühisesse menetlusse on liidetud juba seitse väärteoasja. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik