järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav J.O elukoht: XXXXX X, isikukood: XXX; kriminaalkorras karistatud kolmel korral Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.O
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel asendada mõistetud kuue kuuline vangistus 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga. J.O üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule:
lisakaristusena ära mootorsõiduki Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
selles, et ta juhtis alkoholijoobe seisundis 11.10.2009 kella 09.23 ajal Tartu linnas Sõbra tänaval mootorsõidukit Volkswagen riikliku registreerimismärgiga XXXXXX. Kokkulepe
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust.
alusel asendada mõistetud kuue kuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks kuueks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.O tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1260 ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.