← Eesti

1-10-280/3

Obsah (5)§ 424§ 68§ 66§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.jaanuar 2010a. Pärnu Kriminaalasja number 1-10-280 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi P.E süüdistuse

§ 424

järgi kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav P.E P.E; isikukood: xxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Rünno Roosmaa Prokurör Pille Juhkov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.E

§ 424

järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 192 krooni), s.o. 11 520 (üksteist tuhat viissada kakskümmend) krooni.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 12.01.

– 13.01.2010a., s.o rahalise karistuse 6 päevamäära (s.o 1152 krooni), seega kuulub kandmisele rahaline karistus 54 päevamäära, s.o 10 368 (kümme tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 6 (kuue) kuu jooksul, määrates et igakordselt kuulub tasumisele 1728 (üks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa) krooni.

§ 50lg 1 p 1 kohaselt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista P.E-lt riigituludesse sundraha 3252 (kolm tuhat kakssada viiskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga

  1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „P.E 1-10-280, rahaline karistus“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  3. Selgitusse märkida „P.E, 1-10-280, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.E süüdistatakse selles, et tema x.x.2010.a kella 20.53 ajal juhtis x maakonnas x linnas x tn - x tn. ristmikul, mootorsõidukit x registreerimismärgiga xxx xxx ja sõitis sellega kraavi, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte väiksem, kui 1,03 mg/l, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 31 p.1 . Seega tema , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis , pani toime kvalifitseeritava kuriteo.

§ 424

järgi MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. P.E on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. P.E on varem kriminaalkorras karistamata.

§ 424

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades P.E poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et P.E on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et P.E-le tuleb määrata sanktsiooni alammäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 60 päevamäära, s.o 11 520 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt

§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 192 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 60 krooni. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 840 krooni. Lisaks

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta P.E-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus viieks

(5)kuuks. Anu Tammeniit kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.