) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada V.P KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o. summas 4060 (neli tuhat kuuskümmend) krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 406 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld V.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista V.P-lt 50.00 (viiskümmend) krooni A S `i (AS`s Swedbank a/a nr xxxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.P-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista V.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse advokaat Maimu Schmidt`i poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 20.11.2009 kella 00.40 ajal kuulis A S, et tema elukohas xxxx taotakse vastu maja välisust ning küsitakse „Kiilakat“, s.o. A S hüüdnimi. A S teavitas sellest politseid ja hakkas ise kiiresti riietuma, et politsei saabudes ka välisukse juurde minna. Nähes aknast, et politseipatrull ongi kohale jõudnud, läks A S õue. Maja välisukse juures õues ta nägi, et seal olid I A , I R ja T L ning politsepatrullis olevad kaks politseitöötajat (kriminaalasja menetlemisel selgus, et politseitöötajateks olid K K ja A R ). K.K hakkas selgitama isikute nimesid ja asjaolusid, miks politseipatrull kohale kutsuti, kui äkki hüppas silmnähtavalt alkoholijoobes olev V.P A S kallale ja lõi A.S ühe korra rusikaga näkku ning mõlemad kukkusid maha. A.S tunnistab, et ta kukkus seljaga vastu betoonastet. Vanemkonstaabel A.R läks vahele ja sai V.P A.S pealt ära, kuid I.S vehkis ikka aktiivselt veel A.S suunas jalgadega ning sai A.S korra jalaga näkku lüüa. I.A , kes oli V.P-ga koos tulnud xxxx tänavale A.S elukoha välisukse juurde, püüdis V.P rahustada. I.A tunnistab, et V.P lõi A.S näkku. V.P toimetati kainenema, tal tuvastati alkoholijoove 0,99 mg/l kohta. A.S tunnistab, et ta käis 20.11.2009 kella 01.32 ajal traumapunktis, kus fikseeriti tal esinevad vigastused ja ta maksis 50 krooni visiiditasu /t.l.5/. A.S esitas visiiditasu arve hüvitamiseks tsiviilhagi summas 50 krooni. Patsiendikaardist nr 15799 nähtub, et A.S esinesid järgmised vigastused: parema küünarvarre keskosas pindmine haav – marrastus ca 3 cm, kukla 2 piirkonnas hematoom ja marrastus, parema põse piirkonnas näha jalatsi tallamustri jälg – kokkuvõttev diagnoos: pea vigastus ja parema küünarvarre haav /t.l.4/. V.P tunnistab end toimepandus süüdi /t.l.10/. II Süüdistuse sisu V.P süüdistatakse selles, et tema 20.11.2009 kella 00.40 paiku xxxx linnas xxxxx asuva maja juures isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi A S ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja lõi kannatanule veel ühe korra jalaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea vigastuse ja parema küünarvarre haava. Seega V.P, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb V.P süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o. summas 4060 krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 406 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus V.P käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava V.P käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava V.P puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi
kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kuriteoga otseselt varalist kahju ei tekitatud, kuid kannatanu A.S soovib, et V.P hüvitaks talle traumapunktis makstud visiiditasu summas 50 krooni (t.lk 5). Tuvastatud on, et kannatanule põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 130, 1043 ja
3 VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 08.jaanuaril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.