TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu võlgnikuna Sissenõudja
- jaanuar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-07-8205 Tartu Maakohtu
- novembri 2007 otsus R.R süüdimõistmises KarS § 121 järgi ja karistamises rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 1 500 krooni otsuse täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kohtutäitur Oleg Sirotin asenduskaristuse kohaldamine R.R (isikukood xxx) Kohtute Raamatupidamiskeskus RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus
- Jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Tartu Maakohtu
- novembri 2007 otsusega R.R-ile mõistetud tasumata rahalise karsituse asendamiseks. Täiendavad otsustused
- Saata määruse koopia kohtutäiturile ja sissenõudjale. Selgitused kohtumäärusele
- Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
- Asjaolud
- oktoobril 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse R.R-ile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks.
- Kohtu põhjendused 2.
- Menetluse käik KrMS § 431 (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kohtutäituri avalduse lahendamise menetlusõiguslikuks aluseks on KrMS §
- Tutvunud taotluse sisuga ja taotluses esitatud asjaoludega, peab kohus võimalikuks taotluse lahendamise. 2.
- Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb otsustada taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine kohtutäituri kohtusse esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest tulenevalt. Rahaline karistus ja varaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi (™S § 205 lg 1). Rahalise karistuse täitmisele pööramine on sätestatud KarS §-s 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine), mille lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. KrMS § 429 lg 4 ja 5 kohaselt kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et: rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või varaline karistus asendatakse vangistusega. 2.
- Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kuna võlgnikust süüdimõistetut on karistatud enne
- jaanuari 2010 ja ka kohtutäituri avaldus on kohtule esitatud enne
- jaanuari 2010 , siis on avalduse lahendamisel kohaldatav enne
- jaanuari 2010 kehtiv ™S redaktsioon, mille § 206 lg 2 kohaselt avaldus süüdimõistetul tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga esitab kohtule kohtutäitur ja täitur teatab avalduse esitamisest ka võlgnikule. ™S § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri
- detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Kehtiva ™S § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks pärast seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi. ™S § 206 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed. Kohtutäitur on õigustud kohtu poole taotlusega asenduskaristuse kohaldamiseks juhul kui võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. ™S § 198 lg 1 kohaselt täitemenetluses pööratakse sissenõue võlgniku varale järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale ning 3) kinnisvarale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitatud taotluses usaldusväärselt põhistanud eelkõige vallasvara puudumist süüdimõistetud võlgnikul. 2 Eelduslikult võlgnikul vallasvara puudumisest saab kohtutäitur järeldusi teha pärast kohtumist süüdimõistetud võlgnikuga. Kohus juhib tähelepanu sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäituril võimalus asenduskaristuse taotlus kohtule esitada. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kui süüdimõistetu asukoha kindlakstegemiseks on kohtutäitur kõik võimalikud abinõud rakendanud ning asukohta või tegelikku elukohta ei ole täituril õnnestunud kindlaks teha, siis on asi menetletav KrMS § 429 lg 4 kohaselt – kohtutäituri poolt süüdimõistetu vahistamistaotluse esitamisega kohtule. Kohtutäituri avaldusest ei nähtu usaldusväärselt, et kohtutäitur kohtule esitatud avalduse süüdimõistetule saatnud ja et süüdimõistetu on selle ka kätte saanud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
- peatüki §-des 383 –
- Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik 3