ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2010.a., Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kohtunik Anu Ammer Kriminaalasja number 1-09-2148 Taotlus U.R kaitsja Anti Aasmaa taotlus U.R vabastamiseks põhikaristuse edasisest kriminaalasjas nr 1-09-2148 Menetlusosalised U.R, isikukood: xxxx, elukoht: xxxxx kandmisest Kaitsja, vandeadvokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 431 ja 432 lg 1, jätta rahuldamata U.R kaitsja Anti Aasmaa taotlus Viru Maakohtu 13.02.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-2148 U.R-ile KarS § 424 järgi mõistetud karistuse edasisest kandmisest vabastamiseks. Välja mõista U.R-ilt 250 krooni kaitsjatasu kohtus osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
- Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks 250 krooni advokaat A. Aasmaa poolt süüdistatav U.R kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord. Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu 13.02.2009 otsusega mõisteti U.R süüdi KarS § 424 järgi ning karistati 5 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga, ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti U.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohtuotsus jõustus 23.02.
- Nimetatud otsus liideti KarS § 65 lg 2 alusel täies ulatuses Viru Maakohtu 22.07.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-0911210 mõistetud 2 kuulise vangistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 420 tunni üldkasuliku tööga. 03.08.
- esitas U.R kaitsja Viru Maakohtule taotluse:
- Vabastada U.R Viru Maakohtu 13.02.2009 kohtuotsusega KarS § 424 alusel mõistetud põhikaristuse edasisest kandmisest.
- Vähendada U.R-ile kriminaalasjas nr 1-09-11210 Viru Maakohtu 22.07.2009 kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust 5 kuu, so KarS § 69 tulenevalt 300 tunni võrra.
- Tunnistada vajadusel Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 vastuolus olevaks PS § 12 lg 1 ja PS § 23 lg
- Edastada tehtav kohtumäärus EV Riigikohtule. Viru Ringkonnaprokuratuur on esitanud kaitsja poolt esitatud taotluse kohta kirjaliku seisukoha, mille kohaselt see rahuldamisele ei kuulu. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 kohaselt ei kohaldata karistusseadustiku § 424 muudatust tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne 01.07.
- U.R suhtes tehtud Viru Maakohtu 13.02.2009 kohtuotsus KarS § 424 järgi jõustus 23.02.
- Seega, sõltumata temal tuvastatud joobe suurusest, ülalnimetatud seadusemuudatus tema olukorda ei muuda ning tema suhtes nimetatud muudatust tagasiulatuvalt ei kohaldata. Põhiseaduse § 23 lg 2 kohaselt, kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Sama põhimõtet järgib ka KarS § 5 lg
- Põhiseaduse § 23 lg 2, aga ka § 12 lg 1 ning KarS § 5 lg 2 sätestatu ei ole aga absoluutse iseloomuga. Seadusandja võib piirata Põhiseaduse § 23 lg 2 teise lause ja § 12 lg 1 esimese lause järgset süüdimõistetu põhiõigust, kuid vastavalt Põhiseaduse § 11 tohib seda teha kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus
- juuni 2008 otsuses 3-4-1-19-07 on avaldanud seisukoha, et PS § 12 lg 1 esimeses lauses ja § 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud. Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust. Seadusandja, kehtestades liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduses § 7 lg 4, ongi Riigikohtu poolt väljendatud arusaama aktsepteerinud. Üldtuntud on olukord eesti teedel. Liiklussüüteod ei kujuta mitte ainult karistusõiguslikku probleemi, vaid on laiema, ühiskondliku tähendusega. Olulise osa moodustavad liiklussüüteod, mis on toime pandud nii alkoholi- kui narkootilises joobes, millega kaasnevad ääretult rasked tagajärjed, sealhulgas liikluskorda kohusetundlikult järgivatele inimestele. Üldsuse informeerituse tase nendest asjaoludest on kõrge. Rakendades KarS § 424 muudatust tagasiulatuvalt ka süüdimõistetutele, kes kannavad karistust enne
- juulit 2009 jõustunud kohtuotsuste alusel, tähendab see signaali üldsusele, et riik hakkab räigetesse liiklusrikkumistesse ja neid toimepandud isikutesse suhtuma sallivamalt. Antud juhul tagasiulatuva jõu kohaldamine tooks kaasa ühiskonna õiglustunde kahjustamise, 2 õiguskindluse ja õigusrahu olulise ning õigustamatu rikkumise. Tagasiulatuva jõu rakendamine, koormaks ebamõistlikult kohtusüsteemi. Seadusandja tahe on üheselt mõistetav - kehtestades liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduses § 7 lg 4 regulatsiooni, soovis ta piirata Põhiseaduse § 23 lg 2 ning KarS § 5 lg 2 mõju enne 01.07.2009 jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistustele. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 7 lg 4 ei ole vastuolus Põhiseadusega. Nimetatud normi puhul on tegemist rakendussättega, mida saab käsitleda erinormina KarS § 5 lg 2 suhtes. Ülaltoodut arvestades ja juhindudes Juhindudes KrMS § 431 ja 432 lg 1, leiab kohus, et U.R kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ Anu Ammer Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 27.aprillil 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 3