järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav V.P Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, töövõimetuspensionär, puue 80%, juhutööd, varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millise karistatus ei ole kustunud, s.o 1) 07.03.2005 Jõgeva Maakohtu otsusega asjas nr 1-263/02 KrK § 139 lg 2 p1,2 alusel tingimisi vangistusega 3k, katseajaga 2 a 1 k, millise katseaja pikkust pikendatud 13.01.2005 Jõgeva MK otsusega 4 kuu võrra; 2) 31.10.2005 Jõgeva Maakohtu otsusega asjas nr 1-283/05
järgi tingimisi vangistusega 5k katseajaga 2a ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 a 6 k; 3) 12.11.2007 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega asjas nr 1-07-14230
pärast karistuse kandmist, väärtegude toimepanemises omab kehtivat karistatust viieteistkümnes väärteos, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.P
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui V.P 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1809,60 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Rakverest), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 849,60 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu regulaarseks sissetulekuks on vaid invaliidsuspension, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks ja seda maksimumtähtajaks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.