) § 424 järgi kiirmenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Kaitsja R.L - elukoht *, (kontakttelefonid *), isikukood xxx, *, haridus – *, emakeel * keel, *., isik ei ole karistusregistrisse kantud, KrMS § 217 alusel 02.maist 2010.a kell 15:50 kuni 03.maini 2010.a kell 15:00 kahtlustatavana kinnipeetud /tl 33/. Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista R.L
2.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses R.L kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02-03.05.2010, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus R.L suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 1 (ühe) kuu 28 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui R.L 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1. Määrata R.L katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p-st 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas *; 3.1.
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
jär gi kva li fi tse eri tav a kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 02.05.2010.a kell 15:50 kuni 03.05.2010.a kell 15:00 /tl 33/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga. Määrata, et R.L kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.L süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteo toimepanemisega tekitas R.L mootorsõidukite omanikele, s.o Aktsiaseltsile SEB Ühisliising ja Hansa Liising Eesti Aktsiaseltsile varalise kahju, kuid kuna tegemist on kindlustatud mootorsõidukitega, kuuluvad kahjud hüvitamisele kindlustusfirmade poolt, kellel on omakorda õigus tekitatud kahju sisse nõuda R.L-ilt. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – R.L suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. R.L on kahtlustatavana kinni peetud 02-03.05.2010 /tl 33 / s.o 2 päeva, mis tuleb
Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb R.L-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x4350):2= 3 262 krooni 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T.Liiva R.L kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses summas 2424 krooni ja kohtumenetluses summas 540 krooni, kokku 2964 krooni. Kaitsja taotles jätta sõidutasu ja - kulu riigi kanda ja kohus leiab, et taoltus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kaitsjale makstud tasudest kuulub R.L-ilt väljamõistmisele 3 Ärakiri 1800 krooni ja riigi kanda tuleb jätta kaitsja tasu ja kulud, mis on seotud seoses teisest piirkonnast kohale sõitmisega, s.o. 1164 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotles ajatada menetluskulu tasumine 6 kuu peale võrdsete osamaksetena, kuna isik on töötu ja korraga kulusid tasuda ei suuda. Kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.