1-10-2953 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2953 (09230121444) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199lg 2 p 4 järgi vangistus 4 kuud.

6) Harju Maakohtu 07.10.

§ 199

lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud, mis on asendatud üldkasuliku tööga 240 tundi tähtajaga 1 aasta Seisuga 04.03.2010.a. D.L poolt on tehtud 68 üldkasuliku töö tundi Kaitsja Advokaat Riine Lumiste 1 RESOLUTSIOON

1. D.L süüdi tunnist A KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähend A mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvest A mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 23.12.2009 kuni 24.12.2009, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.
4. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel suurend A D.L-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tegemata üldkasuliku töö 144 tunni võrra arvestusega, et kahele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust, so 72 päeva vangistuse võrra, so 2 (kaks) kuu ja 12 (kaksteist) päevase vangistuse võrra ning mõista D.L-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.
5. D.L suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühist A.
6. D.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.L, 1-10-2953, kaitsjatasu“.
7. D.L-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viiss A kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.L, 1-10-2953, sundraha“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esit A apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esit A apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.L, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, sealhulgas 28.05.2009, 27.07.2009, taas 23.12.2009.a. kella 14.15 paiku viibides trammis nr 4 peatuste HobujaamaPaberi vahel võttis AN käekotist võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil rahakoti väärtusega 2000 krooni, milles oli sularaha 1140 krooni, ID-kaart A. N nimele, erinevad kliendi-ja sooduskaardid, Hansapanga kaardid, Hansapanga interneti paroolikaart, tekitades oma tegevusega kannatanule AN varaline kahju üldsummas 3140 krooni. Seega pani D.L toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt. 2 Kohtuistungil süüdistatav D.L seletas, et süüdistus on talle arusa Av ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • • • • 23.12.2009 koostatud kannatanu AN ülekuulamisprotokolli ja suulise kuriteoteate protokolli kohaselt 23.12.2009 kella 14:30 paiku läks ta koos oma tütrega Hobujaama trammipeatuses trammile suunaga Kesklinn Ülemiste. Trammis oli rahvast palju, seisid keskosas lõõtsa juures. Tema kõrval vasakul seisis üks meesterahvas: vanus 20-25a, kasv 180cm, tugeva kehaehitusega, hallikas-must sulejope, tumehallid teksapüksid, must kootud müts. Meesterahva silmad olid trammis imelikud, nagu oleks haige või puudega. Midagi kahtlast ta ei tundnud. Enne Stockmanni juures olevat peatust tulid trammile kontrolörid ning hakkas käekotis oma piletit otsima. Avastas, et käekoti tõmblukk oli lahti ning sellest puudus krokodillinahkne beežikas rahakott Guess (väärtus 2 000 krooni). Rahakotis olid tal 1140 krooni, erinevad pangakaardid, ID kaart, erinevad kliendi- ja sooduskaardid. Teadis, et rahakott oli alles tal trammi peale minnes 5 minutit tagasi, siis sai selle võtta keegi trammis olijatest. Kuna käekott oli tal vasakul küljel rihmadega käevangus ja ainukesena oli temast vasakul see meesterahvas. Ütles tütrele ka, et rahakott on kadunud. Pöördus kohe enda vasakul küljel seisva meesterahva poole, et kas tema on võtnud tema rahakoti. Meesterahvas tegi näo nagu ei kuuleks ja tahtis trammist väljuda. Kontrolör seisis aga ukse ees ja kuna tegemist ei olnud korralise peatusega ja meesterahval oli sõidupilet olemas, tundus tema väljumise soov enamgi kahtlasena. Väljusid trammist tütrega ja olid mõne sammu teinud, kui kontrolörid neid tagasi kutsusid, sest meesterahvas oli nende bussi juures maha visanud rahakoti. Tundis selles ära enda oma. Rahakotis olid kõik asjad alles. Kutsus politsei. Vargusega oleks talle tekitatud varalist kahju 3 140 krooni. Politsei pidas tema rahakoti varastanud mehe kinni. (t/l 2-3, 45) 23.12.2009 koostatud tunnistaja IL ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.12.2009 kell 14:19 kontrollisid nad Tartu mnt 10 trammis 41169 sõidupileteid, kui musta jopega noormees soovis trammist väljuda. Pilet tal oli olemas. Samal ajal teatas naisterahvas, et tal on rahakott ära võetud. Tunnistaja arvas, et sama noormees, kes üritas trammist väljuda, oli võtnud naisterahvalt rahakoti ning palus noormehel nende bussi tulla. Hetkel kui noormees astus nende bussi, kukutas ta maha rahakoti, mida nägi pealt A.N . (t/l 6) 23.12.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks hallikas–beeži värvi krokodilli nahkse mustriga rahakott, mille sees oli paberraha kogusummas 1140 krooni, isikutunnistus AN nimele, erinevad panga- ning kliendikaardid. (t/l 7, 8) 24.12.2009 koostatud kahtlustatava D.L ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 23.12.2009, kella 14.00-14.20 paiku ta sõitis trammiga Viru keskusest Ülemiste Keskuse suunas. Tulles trammi, pani tähele, et tema kõrval seisnud naisterahval oli pooleldi lahtine käekott ja kotist paistis rahakott. Ta otsustas rahakoti endale võta. Võttis rahakoti ja pani oma jope taskusse. Hobujaama ja Paberi peatuse vahel tulid trammi kontrolörid ja hakkasid pileteid kontrollima. Naine hakkas piletit otsima ja avastas, et rahakotti pole. Tal oli pilet ja tema peatuste vahel, kui tramm seisis, lahkus trammist. Kohe tänaval teda peatas kontrolör. Sel ajal ta viskas jope taskust varastatud rahakoti maha. Mis oli rahakotis, ta ei jõudnud va Ata. Toimunut kahetseb. (t/l 19-22) 30.12.2009 koostatud tunnistaja A N ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.12.2009 oli ta tööl kontrolörina ning Tartu mnt 10 maja juures sisenes eelviimasest uksest trammi ja kuulis kuidas üks naine kõva häälega karjus, et temal ei ole rahakotti, palus, et tramm edasi ei sõida. Tema tütar karjus, et emalt varastati rahakott. Tunnistaja töökaaslane IL 3 • kontrollis pileti ühel mehel, kellel oli ID-pilet. Samal ajal naine avastas, et tema kott on lahti ja kuna ümbruses oli ainult vana inimesed, siis Igor võttis selle mehe kinni. Tema koos Igoriga väljus trammist. Tunnistaja oli kahe-kolme sammu kaugusel nende taga ja nägi, kuidas mees keda I hoidis ei tahtnud nende bussi minna. Siis märkas, et samal kohal, kus see mees seisis, kukutati maha rahakott. See oli nende ametibussi uste juures paremal pool. Pööras trammi juurde ja karjus, kas teilt rahakott varstati. Naine vastas, et jah. Siis ta võttis rahakoti maast ja näitas talle. Naine kinnitas, et see on tema rahakott. (t/l 24-25) Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2008 kahtlustataval tulu oli 0 krooni. (t/l 35) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava D.L süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AN ütlusi ja kuriteoteate protokolli, tunnistajate IL ja A N ´i ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, teatist süüdistatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli D.L temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli viimase aasta jooksul kahel korral karistatud varguste toimepanemise eest, seejuures ka Harju Maakohtu 07.10.

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Seega oli D.L inkrimineeritava teo toimepanemise ajal Kar

S § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 23.12.2009 D.L võttis viibides trammis nr 4 AN käekotist rahakoti koos selle sisuga koguväärtusega 3140 krooni ning kriminaalasjas leiduvatest karistusandmetest saab järeld A, et varavastaste süütegude toimepanemine on süüdistatava elustiiliks ja elatusallikaks. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, mida tõendab ka süüdistatavale inkrimineeritud süüteo varavastane iseloom ja varasemad karistused. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohald A isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Harju Maakohtu 07.10.2009 otsusega. Nimetatud kohtuotsusega asendas kohus vangistuse üldkasuliku tööga, mis kujutab endast asenduskaristust koos kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmisega. Sellele vaatamata pani süüdistatav uue kuriteo toime vähem kui kolme kuu möödudes eelmise otsuse kuulutamisest, teades samas, et ta on allutatud käitumiskontrollile. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud ning karistust kergendava asjaolu olemasolust, so kahetsusest toimepandus. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6, 7 nõuetele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses arvestusega, et tehtud üldkasulik töö tuleb liitmisele kuuluvast karistusest maha arvata ning liitmisele kuulub ärakandmata üldkasulik töö, mis 4 KarS § 69 lg 2 kohaselt arvutatakse ümber vangistuseks arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Märt Toming kohtunik 5