4-09-28344/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-28344 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Väärteoasi D.P väärtegu karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 tunnustel väärteoprotokolli nr AB 1149457 alusel Menetlusalune isik D.P (isikukood xxx; elukoht xxx, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskond Asja arutamise aeg 03.02.2010.a algus kell 14:00 Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Heiki Tammisto Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.P KarS § 218 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber mõlemal juhul 4100064939, selgitusse märkida väärteoasja number 4-
2. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioonkaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. Väärteoasja arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused D.P suhtes on koostatud 19.11.2009.a väärteoprotokoll nr AB 1149457 selle kohta, et tema, 19.11.2009.a kell 12:11 Tallinnas Sütiste tee 28 kaupluses „Maxima“ läbis kaubaga, üks pudel 80,5l) „laua viin“ kassaliini, jättes tahtlikult tasumata kauba eest 63 krooni 50 sendi väärtuses, omastades seega võõra vara ebaseaduslikult, millega sooritas varavastase süüteo väheolulise varalise asja vastu, s.o KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. D.P kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik on saanud talle saadetud kohtukutse võtnud isiklikult allkirja vastu 27.12.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate materjalidega. Arvestades varasemaid tasumata trahve palus karistada menetlusalust isikut lühiajalise arestiga 4 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et D.P poolt KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine 19.11.2009.a on tõendatud tema enda 19.11.2009.a. kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et ta varastas viina, D.P suhtes koostatud õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta, Maxima Eesti OÜ sisevalveteenistuse piirkonna juhi avaldusega Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonnale ja D.P karistusregistri andmebaasi õiendi väljavõttega. Tegu on toime pandud korduvalt ja tahtlikult. Tõendatud on nii väärteo objektiivsed kui subjektiivsed tunnused D.P tegevuses, teo õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav. D.P poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon KarS § 218 lg 1 järgi s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu on õige ja teda tuleb selle teo eest karistada. KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo eest saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt KarS § 56 arvestab kohus karistuse mõistmisel isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on taotlenud D.P karistamist lühiajalise arestiga arvestades asjaolusid, et varasemad rahatrahvid on tasumata ning et isik on pannud toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo korduvalt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd väärteoasjas puuduvad tõendid D.P poolt rahatrahvide võimaliku tasumise kohta kohtuistungi toimumise päeva seisuga ning arvestades asjaolu, et eelnevalt on D.P karistatud rahatrahvidega valdavalt sanktsioonide alamääras ning suuliste hoiatustega, ei ole põhjendatud tema karistamine arestiga. Üksnes asjaolust, et 19.11.2009.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt D.P ei tööta, ei saa tuletada ka tema võimetust rahatrahvi tasuda, mis võiks muuta võimatuks sellise karistusega karistamise eesmärgi saavutamise. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid arvestades tuleb D.P karistada rahatrahviga, mis peab siiski olema suurem varem määratud trahvidest, kohus peab arvestades toime pandud väärtegu kohaseks karistada D.P rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500 krooni. Kohtunik