40

Kriminaalasi nr.1-09-15465 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 06.juulil 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-15465 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 06.

1. 2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid N.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks N.B, isikukood xxx Süüdimõistetu Kaitsja Advokaat Allan Valk Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta N.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista N.B-lt kriminaalmenetluse kulud: 300 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. N.B tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr10220034800017 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „N.B 109-15465 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile, N.B-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 14.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 N.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsusega nr.1-09-15465 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja karistatud 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.09.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.10.2009 ja karistuse kandmise lõpp 26.02.
3. Kinnipidamisasutuses N.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil xxx. Viru Vanglas viibides õpib kinnipeetav puidupingitööliseks. Enne vangistust töötas mitteametlikult. Ametlik töökogemus puudub. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust esines probleeme alkoholi kuritarvitamisega, tarvitas ka narkootikume. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning käib kirikus. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta N.B ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna kinnipeetav on hiljuti kriminaalhooldusel viibides rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja sama ka eelmise kriminaalhoolduse ajal. N.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Ametnik peab ka vajalikuks, et N.B lõpetaks vanglas eriala õpingud, et tõsta oma konkurentsivõimet tööturul. N.B soovib vangistusest vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et N.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. N.B on varem kriminaalkorras 6 korda karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest) ja oli allutatud käitumiskontrollile, kuid vaatamata sellele, paranemise teele ta ei asunud ning taas pani toime uusi kuritegusid, millest järeldub, et ta ei ole oma eelnevast karistatusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabanemise korral puudub tal kindel töökoht (kriminaalhooldajal ei õnnestunud saada ühendust tööandjaga). Peale toetava pere kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad mõjutada N.B käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks ära uute kuritegude toimepanemist. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ja narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et N.B puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka kriminaalhooldusametniku arvamust N.B ennetähtaegse vabastamise ebaotstarbekuse kohta kuna olles vahetult enne süüdimõistmist kriminaalhooldusel, rikkus süüdimõistetu käitumiskontrolli nõudeid. 2 Samuti arvestab kohus, et vanglas on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada eriala, mis tõstab tema konkurentsivõimed tööturul ja reesotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu N.B vabastamata temale Viru Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Loretta Pikma( allkiri) Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 31.08.10 №oremreferent Liivi Õun 3