lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav N.Z Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud 1-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.Z
lg 1järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 147 (ükssada nelikümmend seitse) miinimumpäevamäära (1 päevamäär on 50.- krooni) ulatuses, s.o. summas 7350.- (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.
märts -
Seega lugeda N.Z-ile mõistetud rahaline karistus kantuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 , 3 alusel mõista välja N.Z-ilt menetluskuluna 4000.- (neli tuhat) krooni sundraha. Muus osas jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et N.Z on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud tasuda kohtuotsuses määratud ajal ja suuruses. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: N.Z süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 26.07.2008.a. kuni august 2008 omandas Valgas eeluurimisel tuvastamata isikult P.P. kuuluva mobiiltelefoni №kia 6500 väärtusega 5300 krooni, mis oli eeluurimisel tuvastamata isikute poolt 26.07.2008.a. kella 06.00 paiku P.P. Tartus Pikal tänaval röövitud ja mida hoidis enda elukohas Valgas XXX kuni politsei selle 02.12.2008.a. läbiotsimise käigus ära võttis. Seega pani N.Z toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise s.o.
•
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 147 päevamäära s.o. 7350 krooni.
alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.03.2009-12.05.2009 s.o. 49 päeva. Vastavalt
Seega lugeda N.Z-ile mõistetud rahaline karistus kantuks. Kriminaalmenetluskuludeks on advokaaditasu kaitsja Aivar Kellole 30.03.2009 summas 991,20 krooni ja 18.06.2010 summas 840 krooni. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et N.Z, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et N.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.Z süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peaks kohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstud tasu 2131,20 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et N.Z sõnade kohaselt on tema sissetulekuks vaid lastetoetus, siis peab kohus põhjendatuks osa menetluskuludest jätta riigi kanda. N.Z on kohustatud hüvitama osaliselt sundraha, so summas 4000.- krooni. Muus osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Samuti peab kohus põhjendatuks anda süüdimõistetule KrMS § 423 ja § 424 alusel võimaluse menetluskulud tasuda 6 kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.