← Eesti

4-10-1597/3

Väärteoasi nr 4-10-1597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1597 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Väärteoasi H.S-i väärtegu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel; väärteoprotokoll AB1067735 H.S (isikukood xxx; elukoht: xxx; ei tööta; Eesti Vabariigi kodanik) Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskond Asja arutamise aeg 23.08.2010.a algus kell 12:30 Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla Menetlusaluse isiku H.S-i osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ja V™S § 83 p 2, § 107-111 kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada H.S narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamises s.o väärteo toimepanemises NPALS § 151 järgi ja mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva.
  3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6).
  4. H.S on kohustatud kandma aresti ära hiljemalt
  5. novembriks 2010.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
  6. H.S-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada H.S-i suhtes sundtoomist arestimajja.
  7. Välja mõista H.S-ilt menetluskulu, s.o. joobe tuvastamise tasu 926 (üheksasada kakskümmend kuus) krooni riigituludesse, mis kuulub maksmisele kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank´is, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele väärteoasja numbri 4-10-
  8. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja arutamisel tuvastatud asjaolud H.S-ile on koostatud 24.04.2010.a väärteoprotokoll nr AB1067735 selle kohta, et ta viibis 18.02.2010.a kell 01:05 Tallinnas Nõmme tee 20 maja juures, olles eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Oma tegevusega rikkus H.S NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
  9. 23.08.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kutse istungile oli saanud isiklikult allkirja vastu kätte 18.06.2010.a. Kohtuistungile ilmumine ei olnud tehtud menetlusalusele isikule kohustuslikuks ja menetlusalust isikut on hoiatatud, et mitteilmumisel istungile võib kohus arutada asja ilma tema osavõtuta. Kohus pidas võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli märgitu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega ning teda tuleb toime pandud teo eest karistada. Kuna isik on jätkanud väärtegude toimepanemist vaatamata varasematele karistustele, ei ole ta eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning teda tuleb karistada arestiga 5 päeva, mis peab olema ära kantud hiljemalt 01.11.2010.a, samuti mõista välja menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, sh menetlusaluse isiku ütlusi kohtuvälises menetluses, leiab, et H.S-i käitumises esinevad NPALS § 151 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, ei teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. NPALS § 151 sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes H.S-i tegevus narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti eelneva ettekirjutuseta. Väärteo objektiivse külje tunnuse ehk narkootilise aine tarvitamise loeb kohus tõendatuks kogumis joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga, mille kohaselt tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 18.02.2010.a võetud H.S-i uriinist fentanüüli, mis on narkootiline aine vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, väärteoprotokolli nr AB1067735 kantud menetlusaluse isiku ütlustega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja õiendiga isiku isikusamasuse tuvastamise kohta. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootilise aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Tahtluse kui väärteo subjektiivse koosseisu tunnuse loeb kohus tõendatuks Sergei 2 H.S-i ütlustega väärteoprotokollis ja ülekuulamise protokollis, mille kohaselt ta kinnitab narkootikumide tarvitamist. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude 1 puudumine on eeldatav, vastutab H.S NPALS § 15 järgi ning teda tuleb toime pandud väärteo eest karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades isiku varasemat karistatust NPALS § 15’ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1500 krooni ja selle tasumata jätmist, samuti arvukate teiste väärtegude eest määratud rahatrahvide tasumata jätmist, ei pea kohus võimalikuks isiku veelkordset karistamist rahatrahviga ning peab põhjendatuks isiku karistamist lühiajalise arestiga kestvusega 5 päeva. Menetlusalune isik on kohustatud kandma aresti ära elukohajärgses arestimajas hiljemalt
  10. novembriks 2010.a, tähtajaks aresti kandmata jätmisel kohaldada tema suhtes sundtoomist arestimajja. V™S § 111 p 8 alusel tuleb H.S-ilt mõista välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 926 krooni. Marie Tammsaar Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.