Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 07.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-17214 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Krist

§76lg.4 määrata O.F-ile katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada O.F katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Kohustada O.F katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda omandama eriala ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata O.F kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada O.F karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §266 lg.2 p.1, 2, 3; §215 lg.2 p.2; §344 lg.1; §345 lg.1 ja §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud 28 päeva alates 05.10.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandab 9.klassi haridust. Kinnipeetaval puudub iseseisev toimetulekuoskus, kuna enne vangistust oli ta alaealine, riiklikul ülalpidamisel ja elas lastekodus. Rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad. Vanglas on kinnipeetavat külastanud lastekodu sotsiaaltöötaja. Kinnipeetaval oli vabaduses sõltuvusprobleem alkoholist. Tal on välja kujunemata väärtushinnangud ja hoiakud. Riskiperes kasvamine, ebatervete eluviiside harrastamine, eeskuju ja toetuse puudumine on soodustanud kuritegude toimepanemist. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav neutraalselt. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärteo korras 6 korda. Vangistust kannab kinnipeetav esimest korda. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste täitmine distsiplineeriks kinnipeetavat käituma seaduskuulekalt ja samas saab kriminaalhooldusametnik abistada kinnipeetavat kohanemisprotsessis, pakkuda talle psühholoogilist tuge, aidata suhelda erinevate institutsioonidega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud 2 tähtajaks, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kinnipeetav on orb. Riigi poolt on määratud talle toitjakaotuspension, mis tagatakse talle juhul, kui ta õpib päevase õppevormiga koolis. Seetõttu on väga oluline, et põhikooli lõpetamise järel asuks kinnipeetav omandama eriala. Kutsekoolis õppimise perioodil on talle tagatud elukoht lastekodus. Paljud kinnipeetava teod on mõjutatud venna eestvedamisest ja kaasaaitamisest. Vend viibib praegu Tartu Vanglas. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: perekondlik taust, mõjutatavus, riskialdis eluviis, ealised iseärasused. Maakohtu istung Kinnipeetav O.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et läheb elama endisesse kohta lastekodus ja asub õppima kutsekoolis koka erialal. Prokuröri abi Kristiina Erte toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on teist korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Uued kuriteod sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 03.02.

1. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus, uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal ja distsiplinaarkaristuste omamine vangistuses on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et tegemist on noore inimesega, orvuga lastekodust, tema esimese vangistusega, vangistuses on ta viibinud 1 aasta 11 kuud, kanda on veel karistust 5 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust 3 mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 5 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama endisesse elukohta lastekodus. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et lastekodu elanikele kehtivad reeglid, mida nad on kohustatud järgima ja täitma. Samuti jälgivad lastekodu kasvandiku käekäiku ja pakuvad toetust erinevad ametkonnad. Kinnipeetava käitumine lastekodus ja selle territooriumil enne vangistust oli korrektne, ta suhtles personaliga viisakalt ja allus korraldustele. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele tagatud järelevalve ka elukohas. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda õppima kutsehariduskeskusesse koka erialale. Tingimus õppima asumiseks on ühtlasi seotud ka elukohaga, kuna koht lastekodus on kinnipeetavale tagatud vaid õppima asumise tingimusel. Õppima asumisega on seotud ka kinnipeetava edasine sissetulek, kuna toitjakaotuspensioni on tal võimalik saada vaid õppimise ajal. Kinnipeetav on ise maakohtu istungil kinnitanud oma valmisolekut asuda õppima. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et põhjendatud on kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal. Vabanedes tähtaegselt 5 kuu pärast, ei ole sel noorel inimesel elukohta ja mingit legaalset sissetulekut. Maakohus leiab, et sellisel juhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kordi suurem. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, mille kohaselt sobib kinnipeetav kriminaalhooldusele ning kriminaalhoolduse teostamise käigus on kinnipeetavat võimalik abistada ja pakkuda igakülgset tuge. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. 4 Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda omandama eriala ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi tarvitamist ning sõltuvusprobleemi, millest soovib vabaneda. Eriala omandama asumine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku toitjakaotuspensioni näol, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab õppima asumine kinnipeetavale tegevust, vähendab vaba aega ja tagab elukoha. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi kuritarvitamisega. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, see peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 20.09.2010 №oremreferent Liivi Õun 5 6