Obsah (4)

§ 329§ 75§ 70§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 20. oktoober 2

§ 329järgi ja karistamises rahalise karistusega 200 päevamäära, s.

o 10 000 krooni osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Helle Tamm kohtutäitur Oleg Sirotin asenduskaristuse kohaldamine Marja-Liina Talimaa Z.Z (isikukood xxx; elukoht xxxx xx xxxxxxx) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused 1. Kohtutäituri avalduses Z.Z-ile asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 asendada Tartu Maakohtu 09.01.2007 otsusega Z.Z-ile mõistetud tasumata rahaline karistus 200 päevamäära üldkasuliku tööga 132 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20.10.2010: üldkasuliku töö tegemisel allutada Z.Z

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx xxxxxxxx .

Täiendavad otsustused

1. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 välja mõista Z.Z riigi kasuks kriminaalmenetluse kulu 15 krooni; 2.2 saata määruse koopia karistusregistrile; süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele
2. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-06-15546 “); 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. Asjaolud Z.Z on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.01.2007 otsusega

§ 329järgi ja karistatud rahalise karistusega 200 päevamäära, s.

o 10 000 krooni. Kohtutäitur on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse Z.Z-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (

) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 200 päevamäära, s. o 10 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör kohtus leidis, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja Z.Z-ile mõistetud rahaline karistuses tuleb asendada vangistusega, võimalik on asendada ka ühiskondliku kasuliku tööga, kui süüdimõistetu sellega nõustub. Süüdimõistetu kohtus avaldab, et tal ei olnud võimalik rahalist karistust tasuda kuna puudus töökoht. Nüüd on tal töökoht Soomes. On nõus rahalise karistuse asendamisega ühiskondliku kasuliku tööga.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS §
3. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdimõistetu osavõtul. 2.
4. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamine. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või vangistusega. Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras. KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise

§-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et Z.Z on tasumata rahaline karistus 200 päevamäära. Vastavalt

§ 70

lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtus Z.Z nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida ta kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

§ 69lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning

§ 69lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 10 000 krooni, s. o 200 päevamäära, seega on põhjendatud määrata Z.Z-ile üldkasuliku töö ajaks 132 tundi.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 20.10. 2010.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada Z.Z üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 20.10.2010 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx xxxxxxxx 2.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Postikulu on asjas 15 krooni, seega kokku on süüdimõistetult riigieelarve tuludesse väljamõistetavaks kriminaalmenetluse kuludeks 15 krooni. 2.
2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
3. peatüki §-des 383 –
4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Helle Tamm Kohtunik