detsembri 2008.a. otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 10 kuud 25 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Kohustada A.I*a katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg.2 p.2,4,5,7,8 alusel määrata A.I*ale katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 1 kuu jooksul alates vabanemisest või võtta töötuna arvele tööhõiveametis. 3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata, nimekiri isikutest koostatakse koos kriminaalhooldajaga. 4.pöörduda 1 kuu jooksul vabanemisest psühholoogi vastuvõtule emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks vajaliku teraapia läbiviimiseks ja alkoholismiravi vajaduse kindlakstegemiseks. 5.osaleda kriminaalhooldaja pakutavas sotsiaalprogrammis. Määrata A.I kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus A.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata A.I katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu A.I karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 22.12.2009.a esitanud Tartu Maakohtule A.I kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 03.12.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-10788 tunnistati Martin A.I süüdi
lg 2 p 1 ja § 121 järgi ning karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 28 päeva vangistust.
lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.10.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 25 päeva vangistust. Karistusaja algus 05.01.2009.a, karistusaja lõpp 29.11.2010.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et A.I peetakse kergesti mõjutatavaks teiste poolt, kohanemisraskustega, mis on viinud nii alkoholi tarvitamisele kui ka agressiivsusele. Potentsiaalselt ohtlikesse olukordadesse sattumist aitaks vältida stabiilne eluviis, kindlad etteantud käitumisjuhised. Motiveeritud elama seaduskuulekalt, alkoholist vabanema. Sõltuvusest vabanemise programm on vanglas läbimata temast mitteolenevatel põhjustel. Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub A.I vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja hinnangul on A.I vabaduses olemas nii toetav sotsiaalvõrgustik- õe ja õe pere, tädi ja elukaaslase näol, on võimalus asuda elama õe juurde. Õde on lubanud aidata venda asjaajamisel, et vormistada puue. Riskifaktoriteks vabaduses on A.I-le alkoholi kuritarvitamine, mõjutatavus, ebaadekvaatne 2
lg 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Maakohtu 03.12.2008.a otsusega mõisteti A.I-le karistus 1 aasta 10 kuud 25 päeva vangistust, millest
lg 1 p 1 tähtaeg (üks kolmandik mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud) on 7 kuud 18 päeva vangistust, see tähtaeg sai täis 22.08.2009.a.
See tähtaeg sai täis 17.12.2009.a. Seega on käesolevaks ajaks A.I saabunud
lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg (17.12.2009.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et A.I võib ennetähtaegselt vabastada kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kantud vangistuse kestel ei ole A.I distsiplinaarüleastumisi. See näitab, et reeglitega keskkonnas on ta suuteline toime tulema. Kriminaalhooldaja on kohtu hinnangul õigesti kindlaks teinud A.I mitteõiguskuuleka käitumise põhjused: need on lihtsustatud maailmavaade, sellest tulenev ebaadekvaatne probleemilahendusoskus, mõjutatavus. Nende põhjuste mõju süvendab alkoholitarvitamine. Sellest tuleneb, et isiku mõjutamiseks uutest kuritegudest hoiduma, on vaja nende põhjuste mõju vähendada. Kohus leiab, et kui vabaneja suunata erialaspetsialisti juurde, kes annab nõu sõltuvusest vabanemiseks ja viiakse läbi vajalik nõustamine või ravi emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks ja probleemilahendusoskuste parandamiseks, on olemas eeldused saada alkoholi tarvitamine kontrolli alla ja vähendada negatiivse grupi mõju. Kui vabaneja suhtlusringkonda piirata, on eeldusi, et õe, tädi ja elukaaslase ühiskondlikult aktsepteeritavad hoiakud, moraalne toetus ja abi pääsevad enam mõjule. Kohtuistungil jäigi mõjule A.I lihtsustatud maailmavaade ja must-valge elukäsitlus. Samas ei ole lihtsustatud maailmavaade heaks pinnaseks mitte ainult õigusvastasele käitumisele, vaid sellel pinnal võib tulemuslikult ka positiivseid muutusi saavutada. A.I on vabanemisel lubanud toetada tema lähedased, s.h. õde. Kohus peab tõepärasemaks A.I sissetuleku tekkimist võimaliku puude vormistamise tulemusena. Kuna nii A.I õde, tädi kui ka elukaaslane on ka A.I 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.