1-09-866/34

Kriminaalasi nr 1-09-866 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-09-866 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Jane Pajus Süüdimõistetu, kriminaalhooldusalune G.P Taotlus Karistuse kandmata osa täitmisele pööramine Elukoht:xxx; isikukood: xxx; Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19.03.2009.a. otsusega KarS § 121 ja § 263 p 4 järgi ning karistatud liitkaristusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mille kandmisest vabastati tingimisi ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 22.07.
2. a määrusega katseajaga 1 aasta Katseaja algus 04.08.
3. a ja lõpp 03.08.
4. a Taotluse esitaja, kriminaalhooldusametnik Jana Elken Kaitsja Advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 5 ja KrMS § 427 lg 2, § 432 Tühistada vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörata täitmisele G.P-le Tartu Maakohtu 19.03.2009.a. otsusega mõistetud kandmata karistus 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada G.P-le tõkend – elukohast lahkumise keeld. KrMS § 128 lg. 1 järgi elukohast lahkumise keeld seisneb süüdistatava kohustuses mitte lahkuda elukohast, ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista G.P-lt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber
5. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele, millega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 08.01.
6. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht G.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.03.2009.a otsusega KarS § 121 ja § 263 p 4 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust karistuse kandmise algusega alates 05.08.2008.a. Tartu Maakohtu 22.07.
7. a määrusega vabastati G.P mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. G.P kohustati katseaja jooksul täitma KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4, 5, 7 ja 8 alusel määrati G.P-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - otsida endale töökoht ja asuda tööle 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest või registreerida ennast töötuna sama tähtaja jooksul; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja vajalikuks peab, - alluma psühhiaatri ettenähtud ravile, milleks G.P on nõusoleku andnud. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et ei täitnud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust. 18.12.
8. a toimunud kodukülastusel fikseeriti G.P alkoholijoove 1,27 mg/l, mida kinnitab Lõuna Politseiprefektuuri 18.12.
9. a koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll. Samal päeval kirjutatud seletuses G.P tunnistas enda alkoholijoovet. 22.12.
10. a kohtumisel selgus, et ta jõi koos oma uue sõbraga õlut ning ei mõista, et oleks midagi valesti teinud. Ta oli vaid kodus ja joobes olles kedagi ei seganud. G.P esitas ametnikule 10.08.
11. a töölepingu OÜ-ga xxx. Septembris väitis ta veel vähese koormusega töö olemusolu, kuid 29.09.2009.a võttis end arvele töötuna töötukassas. Ametniku kontrollimisel selgus, et G.P töösuhe OÜ-ga xxx kestis
12. – 21.08.
13. a ja lõpetati poolte kokkuleppel. G.P on tunnistanud, et tal on tutvusringkonnas mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid ametnikul ei ole piisavalt alust kahtlusteks, et kriminaalhooldusalune rikub KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määratud kontrollkohustust. Vaatamata G.P nõusolekule osaleda sotsiaalprogrammis ei ole seni olnud talle sobivat programmi pakkuda. G.P pöördus 22.09.
14. a psühhiaatri vastuvõtule ja talle määrati medikamentoosne ravi. Erinevatel põhjustel ei ole ta rohkem psühhiaatri vastuvõtule pöördunud. Järgmine vastuvõtt on kokku lepitud 04.02.
15. a. Katseajal on toimunud seitse kohtumist. Ta on registreerimisnõuet täitnud suhteliselt kohusetundlikult. Ametnikuga suheldes on kriminaalhooldusalune koostöövalmis ja avameelne. Arvestades tema sõnade ja tegude vahelise vastuolu ilmnemist, on ausus küsitav. Tuginedes eeltoodud teabele hindab ametnik G.P kriminaalhoolduse efektiivsust madalaks. Kuigi karistusregistri andmetel ei ole 23.12.
16. a seisuga G.P katseajal uute õiguserikkumiste eest karistatud ja vabastamismäärusega määratud kontrollkohustused on osaliselt täidetud, on G.P uue kuriteo sooritamise risk kõrge ja seda tõstab veelgi alkoholi tarvitamine. G.P ei ole motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. Isegi kohtu määratud kontrollkohustus ei ole selleks olnud piisavalt mõjus. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata G.P-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele, kuna isik ei suhtu temale määratud kohustuste täitmisse täieliku vastutusega. G.P seletas, et talle oli üllatus, et teda tuldi elukohta kontrollima, kas on alkoholi tarvitanud. Alkoholi tarvitamise kohta seletas ta samu asjaolusid, mida oli seletanud kriminaalhooldajale. Ta tunnistab ennast selles rikkumises süüdi ja kahetseb väga. Väidab, et rohkem selliseid olukordi ei teki. Tema eest ei maksnud esimene tööandja sotsiaalmaksu ja nad lõpetasid töösuhte. Tal on elektriku eriala. Tööbüroo kaudu sai ta tööd Eesti Energia AS-s ja läheb
17. jaanuaril
18. a tööle elektriliinide alt võsa lõikama. Kriminaalhooldaja leiab, et G.P-ga kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik, sest ta on koostöövalmis. On vaja, et ta tunnetaks rohkem alkoholiprobleeme. Prokurör leiab, et G.P tuleb saata talle mõistetud karistuse kandmata osa kandma, sest ta on rikkunud kontrollkohustust ja KarS § 76 lg 5 ei näe teist võimalust ette. Kaitsja leiab, et karistuse täitmisele pööramiseks on seaduslik alus olemas, kuid asjaolud on inimlikud. G.P kahetseb enda tegu ja tunnistab rikkumist. Seetõttu ja kriminaalhooldajaga koostöövalmiduse tõttu on kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Täitmiskohtunik, ära kuulanud menetlusosaliste seletuse ja arvamused, leiab, et G.P-le mõistetud karistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele. G.P on katseajal, mis talle määrati vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel temale määratud kontrollkohustust. KarS § 76 lg 5 näeb kontrollkohustuse rikkumise korral ette kandmata karistuse täitmisele pööramise ja tingimisi ennetähtaegse vangistuse tühistamise. G.P ütlusi selle kohta, et ta uuesti tööle läheb, ei ole kinnitatud. Alkoholi tarvitamine ja töötus võimendavad uute kuritegude riski. Karistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele. G.P on Tartu Maakohtu 19.03.
19. a otsuse järgi kandmata 6 kuud vangistust. Kohtumääruse täitmiseks tuleb kohaldada tõkend – elukohast lahkumise keeld. Ene Muts täitmiskohtunik