Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 09.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-10094 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo BERGSON Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks K.K sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 04.08.2009 ja lõpp 04.10.2010 Jätta K.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 04.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §215 lg.2 p.1 - §25 lg.2 ja §199 lg.2 p.4, 7 - §25 lg.2, 4 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud alates 04.08.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Viru Vanglas kinnipeetav ei tööta ega pole hõivatud õppetegevusega, osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval puudub põhiharidus. Kinnipeetaval on palju tasumata rahatrahve joobes juhtimise eest. 1 Vangistuses on kinnipeetavat nõus materiaalselt toetama ema, vend ja elukaaslane, kuid kinnipeetava sõnul ta raha ei vaja, et mitte halvendada lähedaste majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetaval on võetud SMS-laen, mille suurust ta ei tea. Vangistuses suhtleb kinnipeetav ema, venna ja elukaaslasega nii telefoni-, kirja kui kokkusaamiste teel. Vestlusel on kinnipeetav avameelne, oma käitumisest tagantjärele arusaav ja kahetsev, oskab analüüsida oma käitumist ja seada eesmärke selle parandamiseks. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Järgneva kahe aasta jooksul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 68%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et korduva kriminaalkorras karistatuse ja korduva väärteokorras karistatuse tõttu on uue kuriteo riskid kõrged. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalust emaga kohtuda, kuna kodus teda ei olnud ja naabrite sõnul ema enam endisel aadressil ei ela. Käitumiskontrolli toimiku nr.81092 andmetel ema 2008.juunis kinnipeetavat enda juurde elama asuda ei lubanud. Kohtueelse toimiku nr.70842 andmetel keeldus ema 2007.augustis elukoha kontrollist. Samuti ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul saada kontakti väidetava elukaaslasega. Eeltoodu alusel toetava sotsiaalse võrgustiku ja elukoha olemasolu kriminaalhooldusametnikul kindlaks teha ei õnnestunud. Kinnipeetava haridustase on madal, töökogemus olemas. Kinnipeetaval on suurel hulgal tasumata liiklustrahve. Kinnipeetava puhul on negatiivsed järgmised asjaolud: korduv kriminaalkorras karistatus, korduv väärteokorras karistatus Alkoholiseaduse ja Liiklusseaduse alusel, eluaseme ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu kindlakstegemise ebaõnnestumine. Maakohtu istung Kinnipeetav K.K taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et asub elama emale kuuluvasse korterisse koos elukaaslasega ja tööle vennale kuuluvasse firmasse. Prokuröri abi Aivar Lembit ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna leidis, et uute kuritegude toimepanemise oht on kinnipeetava poolt suur. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson leidis maakohtu istungil, et kriminaalhooldusametnik on teinud oma töö lohakalt, palus taotlus rahuldada ja kinnipeetav vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 2 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja kolmandat korda kannab ka reaalset vangistust. Harju Maakohtu 13.05.2008 otsusega karistati kinnipeetavat tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 3 aastat, millest kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud. Kinnipeetav vabanes vangistusest 23.07.
- Viimased kuriteod, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, on toime pandud kehtival katseajal. Vangistuses on kinnipeetava käitumine olnud korrektne, distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav isik, kes on orienteeritud seaduskuulekale elule ja kes eirab esimesel võimalusel ühiskonnas kehtestatud reegleid. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Kinnipeetav on nimetanud oma elukohaks, kuhu soovib vabanemise korral elama asuda, xxx. Kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus nimetatud eluruumi kontrollida, kuna kinnipeetava emaga ei olnud võimalik kontakti saada. Kaitsja poolt maakohtu istungil esitatud Harju maakonna kinnistusosakonna elektroonilise registriosa väljavõttest nähtub, et korter asukohaga xxx kuulub V M. Kinnipeetava seletuste kohaselt ei ela ema ise juba 9 aastat selles korteris. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema keeldus juunis 2008 lubamast kinnipeetavat sellele elamispinnale elama ja augustis 2007 keeldus ka elamispinna kontrollist. Maakohus on seisukohal, et seega ei ole käesoleval ajal selge küsimus kinnipeetava alalise elamispinna kohta. Elamispind on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata ja saamata on ka kinnipeetava ema kinnitus, et ta lubab poja katseajaks oma korterisse elama. Kaitsja poolt maakohtu istungil esitatud väidetavalt kinnipeetava ema poolt kirjutatud nõusolekut maakohus arvestada ei saa, kuna maakohtul ei ole võimalik teha kindlaks, kes selle kirjutas. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kinnitanud, et seoses perekonna olemasoluga on tal tekkinud motivatsioon muutuda. Maakohus leiab, et see asjaolu ennetähtaegseks vabastamiseks alust ei anna, kuna asja materjalide kohaselt olid tal perekond ja elukaaslane olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, mistõttu nende olemasolu ei hoia kinnipeetavat tagasi uusi kuritegusid toime panemast. Kuna kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus perekonnaga kohtuda, ei ole antud asjas välja selgitatud, kas sotsiaalne lähivõrgustik on kinnipeetaval olemas ja kui toetav see on. Töökoha olemasolu venna firmas ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise vangistuses loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust, eelkõige kuritegude toimepanemist katseajal, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Kuigi kinnipeetaval on jäänud karistust kanda veel 6 kuud ja vabastades ta käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega, on võimalik talle määrata katseaeg 1 aasta, leiab maakohus siiski, et ennetähtaegne vabastamine ei ole käesolevas määruses ülaltoodud alustel põhjendatud ja 3 kinnipeetaval tuleb ära kanda kogu talle mõistetud vangistus. Teisiti ei ole karistuse eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – võimalik saavutada. Kaitsja seisukohaga, et kriminaalhooldusametnik on teinud oma töö lohakalt, maakohus ei nõustu. Nagu kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, proovis ametnik kinnipeetava emaga korduvalt kontakti saada, tehes kodukülastuse ja saates kutse, millele ema ei reageerinud. Maakohus leiab, et see näitab pigem kinnipeetava ema soovimatust poja probleemidega tegeleda või vähemalt ükskõiksust. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4