) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused
lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt, Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole
§-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et ta on nõus, et rahalise karistus asendatakse vangistusega, mis asendatakse üldkasuliku tööga. Prokurör toetas kohtutäituri taotlust süüdimõistetule rahalise karistuse asendamiseks vangistusega, mis asendatakse üldkasuliku tööga.
lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui
Kohtu põhjendused Seoses süüdimõistetu kinnipidamisega küsitles kohus vahistatud süüdimõistetut ja lahendas ka täitemenetluses oleva tasumata rahalise karistusega seonduva. Vastavalt KarS § 82 lg 2 p-le 3 otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Vastavalt ™S § 206 lg-le 2 kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta, teeb kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 4700 krooni, s.o 94 päevamäära, vahi all viibitud aeg 30.aprill kuni 03.mai 2010, s. o 4 päeva tuleb lugeda karistusena kantuks, seega on põhjendatud määrata süüdimõistetule vangistuse kestuseks 27 päeva, mis tuleb asendada üldkasuliku tööga 54 tundi. Kohtus F.I nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15.juuni 2010. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada F.I üldkasuliku töö tegemise tähtajaks käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xx xxxxxxxx. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud
lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.