lg 2 p 5, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav B.K Ik: xxx, EV kodanik, haridus 7-kl., töökoht: puudub, elukoht: Xxx, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.10.2009, vabastatud samal päeval, uuesti 29.10.2009, vahistatud 31.10.2009 Varasem karistatus: 1) Narva Linnakohtu 05.11.2001 otsusega KrK § 140 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud; 2) Narva Linnakohtu 20.03.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud KrK § 47 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat, loeti kantuks aeg 31.07.200120.03.2002; 3) Narva Linnakohtu 29.06.2004 otsusega KrK § 115 lg 1,
lg 2 p 4, 7, 8,
lg 2 p 7, 9 järgi
lg 1 ja § 65 lg 2 alusel vangistus 5 aastat 6 kuud,
lg 1 alusel vangistus 3 aastat 10 kuud 3 päeva; 4) Harju Maakohtu 16.02.2009 otsusega
lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 11 kuud 10 päeva, vabanes pärast karistuse kandmist 08.07.2009. 1 Väärteokorras karistatud 11 korral, korduvalt
Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. B.K süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, 26.10.2009, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates B.K kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 29.10.
3 Kohtuistungil süüdistatav B.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kuriteoepisoodis 06.08.2009 • 06.08.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 06.08.2009 kell 15:20 peeti Rimi Eesti Food AS-i Saku kaupluses kinni isik, kes möödus Säästumarketi kassadest jättes kauba eest maksmata 1692,60 krooni. (t/l 57) • 06.08.2009 koostatud tunnistaja MA'i ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.08.2009 kella 15: 05 paiku sisenesid nende kauplusesse asukohaga Tallinna mnt 4, Saku vald, meesterahvas ja naisterahvas, kes võtsid alkoholi letilt pudeleid, panid oma korvi, seejärel läks meesterahvas riiuli taha ning pani pudelid oma kilekotti. Videosalvestuselt nähtus, et naisterahvas aitas mehel panna pudeleid seljakotti. Isikud väljusid kauplusest eraldi. Kaupluse vahetuse vanem pidas õues kinni meesterahva, võttis käest kilekoti, kuid seejärel õnnestus meesterahval põgeneda. Turvateenistus pidas kinni naisterahva, kelleks osutus Maria N . Kauplusele jäi tagastamata varastatud kaupa summas 678,20 krooni. (tl 66-67) • 27.01.2010 koostatud kannatanu esindaja MA'i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva kaupluse Saku Säästumarketi juhataja. 06.08.2009 kella 15:05 ajal sisenesid Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Tallinna mnt 4 asuvasse ja Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvasse kauplusesse Saku Säästumarket meesterahvas ja naisterahvas. Alkoholileti juures meesterahvas ladus ostukorvi alkoholipudeleid. Seejärel läks ta riiulite vahele ning pani kauba korvis olnud kilekotti. Kaupluses paigaldatud valvekaameratest oli näha hilisemal vaatlusel, et meesterahvaga kaasa tulnud naisterahvas aitas panna kaupa meesterahva seljakotti. Kauplusest väljusid isikud eraldi. Õues pidas kaupluses töötav vahetuse vanem Jaanika Meister meesterahva kinni, võttis temalt kilekoti käest ning meesterahvas põgenes. Kohale jõudnud G4S Eesti AS-i patrull pidas kinni meesterahvaga kaasas olnud naisterahva, kelleks osutus Maria N . Isikud üritasid varastada järgnevad tooted: neli pudelit Havana Club rummi kogumaksumusega 813,20 krooni, kaks pudelit Canadian Gold viskit kogumaksumusega 315,20 krooni, kaks pudelit Torres brändit kogumaksumusega 292,60 krooni ja kaks pudelit Old Barrel viskit kogumaksumusega 271,60 krooni, kokku kaupa kogumaksumusega 1692,60 krooni. Kaupluse töötajal õnnestus tagasi saada rikkumata kujul: kaks pudelit Canadian Gold viskit kogumaksumusega 315,20 krooni, kaks pudelit Torres brändit kogumaksumusega 292,60 krooni ja kaks pudelit Havana Club rummi kogumaksumusega 406,60 krooni, kokku kaupa 1014,40 krooni. Seega jäi kauplusel tagasi saamata kaks pudelit Havana Club rummi kogumaksumusega 406,60 krooni ja kaks pudelit Old Barrel viskit kogumaksumusega 271,60 krooni, kokku kaupa kogumaksumusega 678,20 krooni, millises summas soovib Rimi Eesti Food AS esitada tsiviilhagi. (tl 62-65) • 07.08.2009 koostatud Maria N kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 06.08.2009.a päeval kella 16 paiku koos B.K-ga läks kauplusse Saku Säästumarket, et osta endale juua. Aga B.K-le oli vaja raha, et sõita Narva õe juurde. Kuna Gennadil raha ei olnud, siis ta otsustas poest midagi varastada. Koos läksid Saku Säästumarketisse. Tema jäi osakonda, kus müüakse mahla. Pani ostukorvi mineraalvee. Läks kassa poole ja nägi Gennadit suhkru leti juures. Gennadi ostukorv oli alkoholipudeleid täis. Gennadi ütles talle: „Võtta pudelid endale!". Tema vastas, et midagi ei hakka võtma. Gennadi ütles uuesti: "Ma ütlesin sulle, võtta pudelid endale!". Tema kordas, et midagi võtma ei hakka. Siis Gennadi ütles: „Siis pane pudelid tema portfellisse!" Pani Gennadi portfellisse viis pudelit mingit alkoholi. Seejärel alguses läks kassa poole, pärast mõtles ümber, viis 4 mineraalvett tagasi riiulile, seejärel väljus kauplusest. Läks mööda teed, et sõita linna, nägi põõsastes Gennadit, hakkas autot pidurdama, et sõita linna, tema ette sõitis punast värvi sõiduauto, autost kargas välja mees ja hakkas karjuma: „Panen sulle tellise pähe, viin karjääri, keegi sind üles ei leia!". Gennadi sel hetkel jooksis minema. Peaaegu minuti pärast saabus turvafirma G4S patrull, Maria toimetati politseiosakonda. Puhtsüdamlikult kahetseb. Kahetseb, et jäi Gennadi lõa otsa. (tl 98-103) • 25.01.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks Rimi Eesti Food AS-i kaupluse Saku Säästumarketi videosalvestus CD plaadil. Videosalvestusest oli näha, et naisterahvas (tumedate juustega, seljas beeži värvi ilma varrukateta pluus, jalas helesinist värvi püksid ning tumedat värvi jalatsid, üle parema õla punast värvi kott) ja meesterahvas (tumedat värvi riided ning peas tumedat värvi nokamüts, üle õla tumedat värvi seljakott) seisid kõrvuti ning kell 15:17:45 võttis naisterahvas mingeid esemeid riiulist ning pani need noormehe seljakotti (Foto nr-1, 2, 3, 4). Tegevust korrati kokku 5 korda. Kell 15:18:07 pani noormees seljakotti teise sanga ka üle parema õla. Kell 15:18:18 oli näha naisterahva paremas käes valget värvi kilekotti. Kell 15:18:19 oli näha, et meesterahvas võttis riiulist mingi eseme (Foto nr 5) ning asetas selle endale kilekotti (Foto nr 6). Sama tegevust kordas meesterahvas veel viis korda. Kell 15:18:40 keeras meesterahvas kaamera poole näoga ning kell 15:18:42 oli näha, et kilekott on tal paremas käes (Foto nr 7).(t/l 106-111) • 28.01.2010 koostatud kahtlustatava B.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 2009 aasta augusti alguses sõitis koos Maria N Sakusse. Läks kauplusesse Säästumarket, et endale toiduaineid osta. Kui ta kauplusesse sisenes nägi, et kaupluses oli vähe rahvast ning otsustas alkoholi varastada. Ta läks alkoholiosakonda ning hakkas alkoholipudeleid korvi panema. Kui ta alkoholi korvi pani märkas kaupluses Maria N t. Olles alkoholi korvi pannud läks ta Maria juurde ja palus panna alkoholipudelid portfelli. Maria pani talle portfelli 4 pudelit alkoholi. Maria pani pudelid ära, sulges portfelli ja läks ära. Ülejäänud pudelid pani ta kilekotti ning suundus kaupluse väljapääsu poole. Kassast möödudes ta alkoholi eest ei maksnud. Kaupluse ukse juures peatas teda müüja ning võttis kilekoti alkoholiga ära. Tema läks aga edasi. Ta nägi, kuidas Maria suundus tema poole ja hääletas teel, s.t püüab autot peatada. Üks auto peatus, ta ei hakanud Mariat ära ootama ja suundus Tallinna poole. Pudelid müüs Balti jaamas ära. Saadud raha eest sõitis ta õe juurde Narva. Kahetseb tehtut. (t/l 112-117) • Harju Maakohtu 16.02.2009 otsusest kriminaalasjas nr 1-08-16374 nähtuvalt mõisteti B.K süüdi
lg 2 p5, 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning
MS § 238 lg 2 alusel karistati vangistusega 11k 10p, B.K vabanes pärast karistuse kandmist 08.07.2009. (t/l 26-33) Kuriteoepisoodis 24.10.2009 • 24.10.2009 koostatud ABC Supermarkets AS-i avaldusest nähtuvalt nende kaupluse kassarivist möödus B.K jättes maksmata kauplusest võetud kauba eest summas 1189, 40 krooni. (t/l 152) • 24.10.2009 koostatud tunnistaja RA'i ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.10.2009 tema olles tööl märkas turvakaamerast meesterahvast, kes pani omale kaupa põue. №ormees väljus sisenemisväravate kaudu jättes kauba eest maksmata. Tunnistaja pidas kinni meesterahva, kelleks osutus B.K. Poest väljaviidud kauba koguväärtuseks oli 1189,40 krooni. Kaup oli rikkumata ja on kauplusele tagastatud. (t/l 153) • 24.10.2009 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtuvalt 24.10.2009 kell 16:40 B.K võttis riiuli pealt kaupa, pani omale põue ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata. Varastatud kauba koguväärtuseks oli 1184,40 krooni. Isik tuvastati vabastamistõendi alusel ning anti üle politseile. (t/l 154) • 24.10.2009 koostatud kahtlustatava B.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 24.10.2009 läks ABC Supermarket AS-i Viimsi kauplusse, varguse toimepanemise eesmärgil. Tal oli vaja raha pileti jaoks Narva. Läks kauplusse, pani kaubad, mis olid loetletud antud kaupluse poolt 5 politseisse esitatud avalduses, endale jope alla ja möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Müügisaalist väljumisel peeti ta kinni turvamehe poolt, toimeti turvaruumi ja leiti kauplusele kuuluvad kaubad. Sügavalt kahetseb tehtut. (t/l 156-160) Kuriteoepisoodis 26.10.2009 • Rimi Eesti Food AS-i avaldusest ja õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtuvalt 26.10.2009 peeti Rimi Eesti Food AS kauplusest aadressiga Tallinn, Põhja pst 17 kinni noormees, kes oli läbinud kassad ning kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat maksmata kaupa 872,80 krooni väärtuses.(t/l 121, 122) • 26.10.2009 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 26.10.2009 peeti Rimi Eesti Food AS kauplusest aadressiga Tallinn, Põhja pst 17 kinni noormees, kes oli läbinud kassad ning kelle juurest avastati Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat maksmata kaupa 872,80 krooni väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. (t/l 124) • 26.10.2009 koostatud tunnistaja AS'i ülekuulamisprotokolli kohaselt 26.10.2009 Rimi Eesti Food AS-i kaupluses (aadressiga Tallinn, Põhja pst 17) märkas ta kuidas üks meesterahva pani omale põue hulgaliselt šokolaade ning väljus nende eest maksmata. Meesterahvas peeti kinni ning tema juurest avastati Rimi Eesti Food AS-i kauplusele kuuluvat maksmata kaupa 872,80 krooni väärtuses. (t/l 125-126) • 26.10.2009 koostatud kahtlustatava B.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi selles, et 26.10.2009 kella 10.30-10.40 ajal püüdis varastada Tallinnas, Põhja puiesteel asuvast Rimi kauplusest šokolaadi. Raha tal kaasas ei olnud. Võttis riiulilt Kalevi, Linda ja Kalevipoja šokolaadid, peitis põue ja läbis kassa šokolaadi eest maksmata. Pärast kassa läbimist pidas turvamees ta kinni. Kahetseb tehtut. (t/l 134137) Kuriteoepisoodis 29.10.2009 • 29.10.2009 koostatud Rademar OÜ avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 29.10.2009 peeti kaupluses Rademar aadressiga Tallinn, Pärnu mnt 234/238 kinni B.K, kelle juurest avastati OÜ-le Rademar kuuluvat maksmata kaupa 2399 krooni väärtuses. Kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele. Rademar OÜ soovib esitada tsiviilhagi summas 2399 krooni. (t/l 2, 3) • 25.01.2010 koostatud Terje Kaurla ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta Järve Rademari kaupluse juhataja. 29.10.2009 kella 15:10 paiku üritas tundmatu meesterahvas varastada nende kauplusest Rademar OÜ-le kuuluvat kaupa väärtusega 2399 krooni. №ormees väljus poest, turvaväravad hakkasid piiksuma, tunnistaja järgnes talle ning teiste klientide abiga õnnestus tal noormees kinni pidada. Noormehe põuest tuli välja naiste jope väärtusega 2399 krooni. Varguse käigus oli jope rikutud – kapuutsi peal olid vereplekid. Jope viidi keemilisse puhastusse, seega kaupa oli võimalik maha müüa ning tsiviilhagi Rademar OÜ esitada ei soovi. ( t/l 4-7, 8-9) • 30.10.2009 koostatud kahtlustatava B.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 29.10.2009 kella 15.00 paiku läks Järve Selveri ostukeskusesse endale söögipoolist ja mingeid rõivaid vaatama. Kohe sisenes kauplusesse Rademar. Rademari müügisaalis jäi talle silma üks naiste jope ja ta otsustas selle ära varastada, et pärast maha müüa ja selle eest elamiseks raha saada. Ta võttis jope, pani selle enda jope alla, turvaelemente ei olnud, ning suundus kaupluse väljapääsu poole. Kassas ta jope eest ei tasunud ning ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Tagastas vabatahtlikult jope. Võimalik, et vereplekk tekkis jopele seetõttu, et tal oli parema käe sõrmel kriimustus, kuid tahtlikult ta jopet määrida ei tahtnud. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. (t/l 43-47) • Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2008 kahtlustataval tulu oli 0 krooni. (t/l 165-166) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava B.K süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana üle kuulatud Maria N ütlusi, kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldusi ja esindaja MA´i ütlusi, ABC Supermarkets AS-i 6 avaldust, kannatanu Rademar OÜ avaldust ja esindaja/tunnistaja Terje Karula ütlusi, tunnistaja RA´i ja AS´i ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu 16.02.2009 otsuse ärakirja, õigusvastase teo toimepanemise akte, teatist süüdistatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.K temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli karistatud
lg 2 p 5, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kes vabanes karistuse kandmiselt 08.07.2009 ning vabanemise järgselt pani ta süüdistuse kohaselt toime uued vargused 06.08.2009, 24.10.2009, 26.10.2009, 29.10.2009, millest teeb kohus järelduse, et B.K järjestikuste varguste toimepanemine viitab süüdistatava põhilisele sissetulekule vargustest ja sellest tulenevale elulaadile. Seega on B.K temale inkrimineeritud vargused toime pannud süstemaatiliselt. 06.08.2009 toime pandud kuriteo puhul oli tegemist lisaks varguste süstemaatilisusele ka sellega, et süüdistatav, saades aru, et tema poolt toime pandud vargus on avastatud ja temalt võeti osa varastatud kaupa ära ning ülejäänud kaubaga B.K põgenes. Seega jätkas süüdistatav ebaseaduslikku valdust võõraste vallasasjade üle ning varjus koos ülejäänud varastatud esemetega, viies varguse lõpule. Kohus teeb sellest järelduse, et süüdistatava, olles teadlik varguse avastamisest, jätkas varguse lõpuleviimist, varjudes koos tema kätte jäänud varastatud varaga, mistõttu viis ta salaja alustatud varguse lõpule avalikult. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 678,20 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud kaupade hinda. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme varastas B.K, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava B.K poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 678,20 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista B.K-lt Rimi Eesti Food AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav toimepandut pärast iga kinnipidamist kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult, kuivõrd hoolimata eelnevalt mõistetud karistustest on ta jätkanud varavastaste süütegude 7 toimepanemist. Pärast iga kinnipidamist süüdistatav kahetses ning 2009 aasta oktoobris peeti ta kinni 24ndal, 26ndal ja 29ndal kuupäeval ning iga kord ta kahetses toimepandut ning pani koheselt toime uue kuriteo. Taoline käitumine näitab ilmselgelt kahetsuse puudumist ning kohus ei saa seda kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd see kahetsus ei ole siiras. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka rahaliste vahendite saamiseks toimepandud varguste rohkus. Peale selle on tal tasumata temale määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 4 korda ja väärteokorras 11 korda. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 4 episoodis, millistest esimese pani ta toime vähem kui kuu aja möödumisel eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt ja jätkaks varguste toimepanemist, mida ta suure järjekindlusega tõestada suutis. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et neljast episoodist kolm jäid katse staadiumi ja olulist varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid varguste toimepanemisel üles näidatud järjekindluse tõttu, pärast iga kinnipidamist uue varguse toimepanemist arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.