1-09-21592/30

(09260102560)Kriminaalasi N.E kriminaalhooldusel tekkinud küsimuse lahendamine Süüdimõistetu N.E Taotluse esitaja isikukood: xxx; elukoht: xxx Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 15.01.

1. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi Katseaja algus 15.01.
2. a ja lõpp 14.11.
3. a Kriminaalhooldusametnik Ave Kasenõmm RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427 Jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ja N.E-le Tartu Maakohtu 15.01.
4. a otsusega mõistetud kandmata karistus täitmisele pööramata. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel määrata N.E-le katseajaks kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - otsida endale töökoht või registreeruda tööotsijana tööturu ametis hiljemalt
5. oktoobriks 2010; - osalema kriminaalhooldusametniku pakutud sotsiaalprogrammis. Pikendada N.E-le Tartu Maakohtu 15.01.
6. a otsusega määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o. kuni 14.05.
7. a. Edasikaebamise kord. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1

(3)Põhjendused. Tartu Maakohtu 15.01.

1. a otsusega tunnistati süüdi N.E KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel pöörati vangistus osaliselt täitmisele ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 4 kuud vangistust. 8 kuu pikkust vangistust ei pööratud täitmisele, kui N.E ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Kohtuotsus jõustus 23.01.
2. a. Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele. N.E-ga toimus esmakohtumine 08.02.
3. a. Järgmisel kolmel korral käis ta registreerimisel kokkulepitud ajal. 30.03.
4. a jättis kohtumisele ilmumata. Ta helistas ja põhjendas ilmumata jäämist juhutööga. Uuel kokkulepitud ajal ta ei ilmunud. Vaatamata kutsetele ta ei mais. Tal vahetus kriminaalhooldusametnik, kes sai telefoni teel kontakti hooldusalusega 15.06.
5. a. Juunis ta ei ilmunud kokkulepitud kohtumistele. Kriminaalhooldusametnikul ei ole olnud enam võimalik hooldusalusega ühendust saada. N.E täitis katseaja esimestel kuudel kontrollnõudeid korrektselt. Tema väitel elas ta ema juures koos õdede ja vendadega. Ta soovis tööd leida, et ema aidata, kuid ametniku hinnangul on tööotsimise motivatsioon olnud väike. N.E jätkas katseajal ka uute kuritegude toimepanemist. Teda on väärteomenetluses kuuel korral karistatud piletita sõidu eest. Politsei andmebaasist nähtub, et N.E on kahtlustatav mitmetes kuritegudes, mis on toime pandud ajavahemikus 30.
6. kuni 27.08.
7. a. Kahtlustus on korduvates varguse katsetes, ka röövimises. Kriminaalhooldusametnik taotleb N.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Registreerimiskohustust täitmata ei ole kriminaalhooldus võimalik. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, kuid möönis, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik, kui N.E täidab registreerimiskohustust ja osaleb sotsiaalset toimetulekut toetavas sotsiaalprogrammis. Vajalik on pikendada ka katseaega ja vähemalt aktiivselt tööd otsida. Psühholoogi abi ei ole võimalik pakkuda tasuta. N.E ei ole haigekassa kindlustust ja seetõttu ei saa psühholoogi teenust. Tasuta teenust antakse vaid alaealistele. N.E on nõus osalema sotsiaalprogrammis ja otsima tööd ennast töötuna registreerides. Seni on ta tööd otsinud tööturuametis seina pealt töökuulutusi lugedes. Viimati töötas katusekattetöödel enne vangistust. Praegu elatub tuttavatelt saadavatest laenudest. Tööd ei ole. Ema 2

(3)juures elab kuus last, neist viis alaealist ja üks täiskasvanud õde, kes õpib täiskasvanute gümnaasiumis. Ema juures on tal koht olemas. Taon nõus minema ka psühholoogi juurde ja tegema psühholoogiga koostööd. Ta suhtleb ka kriminaalkorras karistatud isikutega, sest suhtlusringkonnas olevad karistamata isikud suhtlevad nendega. Kriminaalhoolduselt kõrvalejäämise põhjuste osas N.E vaikis. N.E-ga oli kohtuistungil kaasas tema vend J. N., kes rääkis N.E peksmise juhtumistest. Ta on saanud korduvalt peksa pärast seda, kui on käinud kriminaalhooldusosakonnas. Pärast neid juhtumeid on jäänud ka kodunt kõrvale. J. N. on püüdnud leida N.E-le tööd, kuid seni ei ole see erinevatel põhjustel õnnestunud. Kohtuistungist sai ta teada Justiitsministeeriumi koduleheküljelt, kust jälgib kohtuistungite nimekirju. Nende vanemad lahutavad ning seda istungit otsides leidis Vello küsimuse arutamise istungi. Nende peres on 10 last, kellest 5 on veel alaealised. Suurest perest pärit lastel on olnud raske koolis kõigist üritustest osa võtta materiaalsete puuduste tõttu. Lapsena on olnud seda raske taluda. J. N. on Vellost 3 aastat vanem. On ka ise elanud õiguskuuletut elu, kuid saanud oma eluviise muuta. Tahab Vellot aidata. N.E rääkis, et koolis õppis ta stabiilselt kolmedele. Oli suvetöid, kuid klassikursuste kordamist ei olnud. Koolis temaga psühholoogid ega sotsiaaltöötajad ei tegelenud. Tahtis õppima minna Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, kuid ei saanud sisse. Nõrk on inglise ja vene keel. Prokurör leiab, et karistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele. Katseajal on esiatatud korduvalt kahtlustusi uutes kuritegudes ja paratamatult tuleb kunagi karistusena liitkaristus. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud, kuid karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. N.E ei ilmunud ligi poole aasta kestel registreerimisele ning rikkus sellega KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet. Registreerimisnõude täitmata jätmiseks ei olnud mõjuvat põhjust. Kõik sõltus N.E-st endast. Põhjused, miks kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud avaldas vend, kellele ta põhjustest teada andis. Need põhjused viitavad madalale sotsiaalse toimetuleku astmele ning põhjustatud sotsiaalsest keskkonnast. Nendel põhjustel ei ole karistuse täitmisele pööramine otstarbekas. Rikkumised on olnud katseaja esimeses osas. Katseaja algul kontrollnõuete korrektne täitmine annab alust järeldada soovi eluviise muuta ja käitumiskontrollile alluda. Kriminaalhooldusosakond on valmis toimetulekut toetama sotsiaalprogrammiga. Katseajal esitatud kahtlustused uutes kuritegudes ei anna piisavalt alust karistuse täitmisele pööramiseks enne kahtlustuste lahendamist kohtuotsusega. Vaatamata korduvatele kuriteokahtlustele ei ole N.E-le tõkendit kohaldatud. Tema süüdimõistmise korral lahendatakse Tartu Maakohtu 15.01.2010. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramine KarS § 65 sätestatud korras. Karistuse täitmisele mittepööramine võimaldab olulisemat, süüdimõistetu sotsiaalsete oskuste toetamist. Ka see on kuritegude riski maandamise vahend. Rikkumised tuleb heastada katseaja pikendamisega ja N.E-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel kontrollkohustuste määramisega. Ene Muts täitmiskohtunik 3