järgi lühimenetlus Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav T.I Ik: xxx; kodakondsuseta; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: puudub; elukoht: xxx Varasem karistatus: 1) Harju Maakohtu 19.04.2001 otsusega KrK §de 204 lg 1, 204 lg 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 6 kuud, KrK § 27 lg 3 järgi võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks; 2) Tallinna Linnakohtu 23.10.2002 otsusega KrK §de 186, 1762 , 64 ja 65 järgi vangistus 1 aasta ja 1 kuu; 3) Tallinna Linnakohtu 21.06.2005 otsusega
Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. T.I süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta T.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva T.I suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.I temale 1 määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: Xxx. • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada T.I-le määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 02.10.
2 Kohtuistungil süüdistatav T.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 05.09.2007 ja 12.09.2007 koostatud kannatanu JB ülekuulamisprotokollide kohaselt 05.09.2007.aastal kell 01.00 öösel oli ta koos oma sõbraga šašlõkibaaris, aadressil Linnamäe tee 2a. Istusid laua taga, sõid ja rääkisid tööst. Nende vastas, naaberlaua taga, istusid poolakad (neli inimest). Kui tuli juttu ehitustöödest, hakkasid poolakad rääkima, et nemad töötavad paremini ja teenivad paremini kui Poolas. Vastas, et nemad ajavad nende hinna alla. Siis ütles keegi neist, et lähme teeme suitsu. Läks üksi õue, oskamata midagi halba oletada. Neli poolakat piirasid ta sisse, paiskasid maha ja kõik neli inimest hakkasid teda peksma, kes jalgade ja kes kätega. Üritas püsti tõusta, kuid tulult, teda peksti edasi, tal jooksis ninast verd, lõug oli kõvasti katki ja sealt jooksis samuti verd. Keegi kutsus välja politsei. Kui politseipatrull saabus, jooksid poolakad laiali. Kannatanule tekitati füüsilisi vigastusi. Hetkel, mil juhtunu aset leidis, oli kannatanu purjus. Kannatanu soovib veel lisada, et läks suitsu tegema koos tumeda meesterahvaga, läksid omavahel riidu. Ta ei mäleta kes alustas, kuid mäletab, et klammerdusid teineteise rõivastesse ja kukkusid isegi maha, sest nad ei olnud kained. Maadlesid maas. Ta ei mäleta kas nad teineteisele hoope jagasid. Maadlesid omavahel ja tõusid üles. Turske kehaehitusega poolakas seisis juba nende kõrval, kui nad püsti tõusid. Ta hakkas tema peale poola keeles karjuma ja solvama. Astus tagasi, sel hetkel tuli sinna kolmas poolakas. Ka tema karjus tema peale. Nad hakkasid tema peale tulema, kannatanu sai aru, et nad tahavad ta läbi peksta. Pani siis Linnamäe tee 2 asuva maja poole jooksu. Keegi pani talle jala taha. Kukkus ja teda tabas löökidesadu. Ta ei näinud, kes teda peksis, sest tal vajus kapuuts silmade peale. Kuid löögid tabasid teda samaaegselt vastu pead ja keha. Arvab, et nemad kolmekesi teda peksidki. Sai mitte vähem kui kolmkümmend hoopi. Teda löödi käte ja jalgadega umbes 15 korda vastu pead. Ta varjas nägu ja keha pihta peksti rohkem. Nad lõid just nendesse kohtadesse mida ta varjata ei jõudnud. Kuulsid, et need kes peksid, karjusid poola keeles. Eemalt aga kuulis vene keelt kõneleva meesterahva häält: "Minge autost eemale.". Ma ei tea kes seda karjus. Kuid teda peksti edasi. Ta ei tea mis pärast sai, võibolla kaotas teadvuse, kuid mäletab, et istus. Nägi oma käel verd. Lööke enam ei olnud ja teda tabas vastu selga paremale poole tugev jalahoop. Ta ei näinud, kes teda vastu selga lõi. Tõusis püsti ja nägi politseiautot. Kallaletungijad jooksid laiali. Politseinikud nägid, et oli purjus ja ütlesid, et ta läheks koju. Politseinikud sõitsid minema. Nägi, et turske kehaehitusega poolakas tuli elektriputka tagant välja. Küsis temalt telefoni, et sõbrale helistada. Tema andis, ta helistas politseisse. Ütles politseinikele, et nad sõidaksid aadressil Linnamäe tee 2 asuva šašlõkibaari juurde. Tegi sellele samale poolakale ettepaneku minna šašlõkibaari napsitama. Mõtles, et peab nii kasvõi ühe kallaletungija kinni. Tema tuli temaga kaasa. Teist poolakat ja tumedat noormeest ta seal lähedal ei näinud. Raul istus baaris. Nad ei jõudnud poolakaga veel laua taha istuda, kui kohale saabus politsei. Osutas sellele poolakale, kes teda peksis. Kuid kuhu ta teda konkreetselt peksis ta öelda ei oska. Võib öelda, et tume noormees talle šašlõkibaari juures eriti hoope ei andnud, nad lihtsalt tõuklesid, kuid kes ja kuhu teda maja juures peksis, ta ei näinud, aga peksid nad teda kolmekesi, selles on kindel. (t/l 2-6, 8-13) • 05.09.2007 koostatud AS Ida - Tallinna patsiendikaardist JB kohta nähtub, et JB´il tuvastati peapõrutus; alalõua põrutushaav; vasaku põse marrastused; kaela , rindkere, õlanukkide põrutused ja hulgimarrastused. (t/l 14) • 05.09.2007 koostatud kahtlustatavana ülekuulatud ALe ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et istusid koos sõbra K šašlõkibaaris, jõid viina. Nende juurde tuli veel üks inimene, tema teda ei tunne, ta istus nende juurde. Ta oli musta värvi juustega, tumeda näonahaga ja tugeva kehaehitusega 3 • • tume noormees. Ta rääkis vene keelt. Kõrvallauas istusid meesterahvas, kes rääkis, et tema peksis ta läbi ja veel mingi inimene. Kannatanu läks laua taga tülli varem nende laua taga istunud meesterahvaga. Nad rääkisid kiiresti ja vene keeles ning ta ei saanud midagi aru. Nad läksid õue, ta ei saanud aru miks. Tema, K ja kolmas jõid ära pudeli viina ja otsustasid K , et lähevad koju. Õues nägi, et kaks meest kaklesid õues, peksid teineteist kätega. Need olid kannatanu ja tume meesterahvas. Hakkasid K nende poole minema. Kui nad nende juurde jõudsid, läks tume meesterahvas minema. Kannatanu palus neilt helistamiseks mobiiltelefoni, ta ei öelnud kuhu ta helistada tahtis. Kannatanu oli tõesti läbipekstud, tema näol olid haavad ja nägu oli üleni verine. Võttis telefoni välja ja andis tema kätte. Ta läks koos telefoniga neist eemale ja tema vestlust ei kuulnud. Pärast kõnet andis ta telefoni tagasi. Nad naasesid koos K šašlõkibaari, sest unustasid oma jope sinna. Seal istus veel see kellel oli müts peas. Istusid temaga natuke aega. Siis saabus politsei ja palus neil õue tulla. Meesterahvas, kellele ta helistamiseks telefoni andis, ütles politseile, et tema peksis tema läbi. Kuid tema teda ei peksnud, temal ei ole mingeid kakluse tunnusmärke, tema kätel ei ole haavu ega sinikaid. Verd ei ole tema rõivastel üldse. Ajaliselt võib öelda, et nemad läksid K alles 20 minutit pärast seda välja kui kannatanu koos tumeda meesterahvaga õue läinud oli. Kaklus toimus šašlõkibaarist umbes 100 meetri kaugusel. Vaatasid seda kaklust umbes viis minutit pealt kuni nendeni jõudsid. Tema ei näinud peale K i ja kannatanu ning tumeda noormehe õues kedagi. (t/l 21-26) 06.09.2007 koostatud tunnistaja KM´i ülekuulamisprotokolli kohaselt istus ta koos sõbra Jacekiga Linnamäe teel asuvas baaris. Nende laua taha istus meesterahvas, kes jättis oma dokumendi koopia. Ta esitles end Gennadina. Naaberlaua taga istus meesterahvas kannatanu. Ta hakkas nende aadressil selle kohta solvavaid sõnu ütlema, et on lollid, et võtame temalt töö ära ja, et poolakad töötavad väikese raha eest. Otsustasid Jacekiga, et siluvad seda pinget ja ostsid pudeli viina ning napsitasid koos kannatanuga. Kuna kannatanu ei rahunenud ja jätkas nende solvamist, tegi Gennadi kannatanule ettepaneku minna õue ning vestelda. Kannatanu läks koos Gennadiga õue. Umbes 3-4minuti pärast hakkasid nad koju minema. Arvasid, et kannatanu ja Gennadi läksid samuti koju. Läksid õue ja nägid baarist umbes 40 meetri kaugusel, et kannatanu ja Gennadi kaklesid omavahel. Nägi, et Gennadi lõi kannatanut kaks korda käega. Kannatanu peksis samuti. Kannatanu kukkus maha ja siis läksid nad Jacekiga lähemale ning tõmbasid Gennadi kannatanu juurest eemale. Kannatanu tõusis püsti. Sel hetkel astus kuskilt baari nurga tagant välja meesterahvas, kes ei öelnud midagi, ta tormas kiiresti kohale ja hakkas kannatanut käte ning jalgadega peksma. Ta lõi kannatanut jalgadega umbes 5 korda ja too kukkus jälle maha. Meesterahvas peksis teda edasi, lüües teda käte ja jalgadega kaks korda. Tiris meesterahva kannatanu juurest eemale. Sel hetkel sõitis mööda politsei ja nad sõitsid nende juurde. Kannatanut peksnud meesterahvas nägi, et politsei sõidab nende juurde ja jooksis kohe jälle baari taha, tema ei tea kuhu täpselt. Politseinikud nägid kõike seda ja kannatanu ei öelnud politseinikele midagi. Politsei sõitis minema, aga nemad läksid Jaceki ja Gennadiga nende juurde koju. Gennadi palus luba neil ööbida. Olid jõudnud baarist natuke eemale minna ja Jacekile meenus, et ta oli jope baari jätnud. Gennadi läks nende maja juurde, nemad aga naasid Jacekiga baari. Baaris otsustasid nad veel õlut võtta. Istusid laua taha. Kannatanu tuli nende juurde ja küsis neilt helistamiseks telefoni. Jacek andis talle telefoni. Kannatanu läks baarist väljaja tema ei tea kellele ta helistas. Ta naasis viie minuti pärast baari ja andis telefoni tagasi. Baaris oli baaridaam. Tema nägi kuidas kannatanu baaris käis. Mõne aja pärast tulid baari politseinikud. Kannatanu ütles, et teda peksis Jacek. Pärast maja juurde jõudes ütles Gennadi, et peksis kannatanut kuna ta neid solvas. (t/l 30-35) 07.11.2007 koostatud tunnistaja LN´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 05.09.2007.aastal patrullautos ja nägi mööda Linnamäe teed Mustakivi tee suunas sõites šašlõkibaari taga juhuslikult nelja noormeest, kes tõuklesid omavahel. Oli näha, et kolm peksid ühte. See oli kella 24 paiku öösel ja pimedas oli raske näha, kes keda peksis ning kuidas see toimus. Kuni nad ringi pöörasid ja sinna kohale sõitsid, jooksid kolm maja taha. Sõitsid kohale jäänud noormehe juurde. Ta seisis, ta oli ärritunud ja tugevas alkoholijoobeseisundis. Küsisid, et mis juhtus. Tema vastas jämedalt, et midagi ja, et klaarib ise asja. Selgitasid, et 4 • juhul, kui tal on kellegi vastu pretensioone, võib ta kainena politseiosakonda pöörduda. №ormees ütles, et läheb koju. Tema noormehel kehavigastusi ei näinud, oli pime. Temaga koos olnud noormehi kirjeldada ta ei oska, sest oli pime ja nad jooksid sündmuskohalt minema. Kell 00.18 said nad väljakutse aadressil Linnamäe tee 2 asuva šašlõkibaari juurde, kus neid ootas kannatanu. Kohapeal nägid, et see oli see sama noormees, JB, kellega nad mõni aeg tagasi suhelnud olid. Ta ütles, et üks teda peksnud noormees istub šašlõkibaaris. Ta ei rääkinud kuidas ta läbi peksti. Läksid šašlõkibaari ja ta osutas noormehele, kelle nad kinni pidasid ning osakonda viisid. Seal selgus, et see oli Anioyek Jacek. (t/l 37-40) 21.11.2007 koostatud kahtlustatava T.I ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse osaliselt ning lisab, et läks septembri alguses koos poolakate Jaceki ja K šašlõkibaari. Istusid laua taga, jõid viina ja õlut. Kannatanu istus naaberlauas. Ta käitus agressiivselt, rääkis, et poolakad sõitsid siia ja võtavad töö ära. Ütles talle, et lähme õue kui ta kakelda tahab. Läksid temaga õue ja hakkasid kaklema. Tundub, et tema lõi esimesena, kuid täpselt ta ei mäleta. Peksis teda ainult kätega. Nende kaklus kestis umbes kolm minutit. Jaceki ja K üritasid neid kogu selle aja jooksul teineteisest eemale tirida. Seal kõrval, maja nurga juures aga seisis meesterahvas ning jälgis neid. Lõpetas kannatanuga kaklemise ja siis hüppas see meesterahvas sel hetkel kannatanu juurde, paiskas ta maha ning hakkas teda jalgadega vastu nägu ja pead peksma, ta rääkis seejuures midagi, ta ei mäleta mida. Ta lõi teda umbes viis korda, täpselt ta öelda ei oska. Kohale sõitis politsei. Sussides meesterahvas jõudis temaga kohakuti ja ütles: "Aitäh Tšetšeenia eest.". Nähtavasti rääkis ta kakluse ajal: "Ma sulle näitan Tšetšeeniat!". Politseinikud küsisid: "Mis siin toimub?". Vastasid, et ei midagi hirmsat, läksid tülli. Kannatanu seisis ja vaikis. Sussides meesterahvas sisenes šašlõkibaari poolt esimesse trepikotta. Poolakad ja kannatanu läksid šašlõkibaari, et juua lõpuni lauale jäänud joogid. Tema läks koju. (t/l 46-51) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud T.I süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu JB´i ütlusi, tunnistajate AL´e, KM´i ja LN´i ütlusi, patsiendikaarti, asub seisukohale, et süüdistatava T.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt lõi kahtlustatav JB´it mitu korda kätega keha ning näopiirkonda, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse ja füüsilist valu. Inkrimineeritav kuritegu, so kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Süüdistatavale inkrimineeritud tegudest nähtuvalt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi, millised on fikseeritud ka patsiendikaardil. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja kontrollitav sissetulek ning süüdistataval on tasumata rahatrahvid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, millised ulatuvad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et 5 süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja kohtuistungil avaldatud kahetsust, milles kahtlemiseks kohtul alus puudub, leiab kohus, et süüdistatava käitumises esineb karistust kergendav asjaolu. Peale selle peab kohus süü suuruse arvestamisel oluliseks kriminaalasjast ilmnevaid asjaolusid. Kriminaalasja üle kuulatud kahtlustatava ja tunnistajate ütlustest nähtub, et konflikti põhjustajaks oli kannatanu enda provotseeriv käitumine, samuti nähtub seda, et pärast kaklust kannatanu ja süüdistatava vahel ilmus sündmuskohale kõrvaline isik, kes hakkas kannatanut peksma, kuid selle isiku isik jäi kohtueelsel menetlusel tuvastamata. Sellest saab teha aga järelduse, et kannatanult tekitatud hulgivigastustest vaid osa põhjustas süüdistatav oma käitumisega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning karistuse võib määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatav on kahetsenud kuriteo toimepanemist ja viimane kord karistati süüdistatavat kohtu poolt 2005 aastal ning inkrimineeritud süütegu on toime pandud 2007 aastal, so kaks aastat tagasi, siis leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ning mõistetava karistuse võib jätta täitmisele pööramata. Kuivõrd aga süüdistatava karistusandmetest ja kriminaalasja tehioludest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse kõrvalise isiku järelevalve all oma elustiili muuta. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.