← Eesti

1-10-1378/4

Ärakiri 1-10-1378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1378 (10250100198) Kohtukoosseis Ko

§ 25

lg 2 järgi kiirmenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav R.G – elukoht *, isikukood xxx, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud seitse korda: 1) 10.06.1997 Lääne Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2 alusel vabaduskaotusega 2 aastat 6 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 18.12.1997 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel rahatrahviga 504 krooni (tasumata); 3) 11.10.2000 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotusega 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 4) 15.04.2003 Lääne Maakohtu poolt KrK § 175 lg 1 alusel arestiga 2 kuud (kantud 13.06.2003); 5) 26.02.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 3 kuud vangistust, vabanes 09.04.2009.a; 6)18.06.2009 Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 kuu, vabanes 16.07.2009, 7)28.08.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud, vabanes kinnipidamiskohast 27.10.2009 seoses karistuse ärakandmisega; väärteomenetluse korras karistatud 29-l korral. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 02.02.2010 kell 10.00 /tl 18-19/. Kaitsja Vandeadvokaat Andres Rüütel RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista R.G KarS §

§ 25lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) kuu.

1 Ärakiri 1-10-1378

  1. Kohaldada R.G suhtes tõkendit vahistamine, mis tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumist.
  2. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda R.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
  3. veebruar
  4. a.
  5. Välja mõista R.G'ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
  6. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-1378 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus R.G `i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 18.06.2009.a ja 28.08.2009.a karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, seega varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna, viibides 02.veebruaril 2010.a kella 09:50 ajal Haapsalu linnas Jaama tänav 12 asuvas Aktsiaseltsile RIMI Eesti Food kuuluvas Haapsalu Säästumarketi kaupluses, kus püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaali riiulilt ära võtta võõrast vallasasja, milleks oli üks liitriline pudel Aktsiaseltsile RIMI Eesti Food kuuluvat Süütevedelikku maksumusega 19,20 krooni, mille peitis endale riiete alla põue ning kauba eest kassas tasumata jättes suundus kaupluse välisukse poole, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kaupluse müüja Krete Lillep`i poolt kinni ning varastatud kaup võeti temalt ära, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata R.G tahtest mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega R.G, püüdes varem korduvalt vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime süstemaatilise varguse katse, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus R.G'ile nõutud karistus: Kar

S §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. KrMS § 127 sätetest juhinduvalt kohaldada R.G suhtes uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise eesmärgil ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks tõkendina vahistamist. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda R.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 02.veebruar 2010.a. 2 Ärakiri 1-10-1378 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.G süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteoga tekitas R.G kannatanu Aktsiaseltsile RIMI Eesti Food varalise kahju summas 19,20 krooni /tl 2/, mis on kohtueelse kriminaalmenetluse käigus kannatanule kauba tagastamise teel hüvitatud /tl 2/, mistõttu Aktsiaseltsi RIMI Eesti Food poolt R.G vastu käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole /tl 4/; Asitõendid puuduvad. Tõkend – R.G osas ei ole kohaldatud tõkendit, kuid ta on kahtlustatavana kinni peetud alates

  1. veebruarist
  2. a. Prokurör esitas kohtule taotluse kohaldada R.G suhtes uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise eesmärgil ja kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks tõkendina vahistamist KrMS § 127 alusel. Kohus leiab et taotlus on põhjendatud ja R.G suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS §179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb R.G'ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5 x 4350) : 2 = 3 262 krooni 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale A.Rüütel R.G kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 1260 krooni /tl 42/ ning kokkuleppe sõlmimise ja kohtuistungi tasu 540 krooni, kokku 1800 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.