1-09-9429/19

1-09- 9429 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 09- 9429 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi G.R-i ( G.R ) süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. septembri 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav G.R Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav G.R, ik. xxx, ei tööta, eluk. Xxxxxxx x x-xx xxxxxxx, varem 9 korral kohtulikult karistatud, neist viimati 8.oktoobril 2008.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 199 lg.2 p.4,8 järgi 5 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega, vahi all viibib alates 3.juunist 2009.a., Kaitsja advokaat Marina Leis RESOLUTSIOON Apellatsioonimenetlus lõpetada G.R-i poolt apellatsioonist loobumise tõttu. Kohtumääruse tegemisega jõustub Harju Maakohtu
3. septembri 2009.a. otsus G.R-i suhtes ning selle peale ei saa esitada kassatsiooni Riigikohtule. Edasikaebamise kord Kohtumäärus on lõplik ja selle peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. septembri 2009.a. otsusega tunnistati G.R süüdi KarS § 199 lg.2 p.9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 kohaselt 6 kuu pikkuse vangistusega. Sama kohtuotsusega mõisteti välja süüdistatavalt G.R-ilt kuritegudega tekitatud kahjude heastamiseks esitatud tsiviilhagide alusel kannatanu M. I. kasuks 5820 kr. ja H. R. kasuks 1200 kr. G.R tunnistati süüdi selles, et tema, ajavahemikul
5. maist kuni
6. augustini 2009.a. Tallinna linna eri paigus, võõra avara omastamise eesmärgis, süstemaatiliselt pani toime võõraste vallasasjade vargusi, sh.
7. augustil 2009.a. Tallinnas, XXXXXX X X-XX korteris võttis kannatanu L. U. käekotist ära mobiiltelefoni №ki 2100, rahakoti koos selles olnud sularahaga, põhjustades kannatanule varalise kahju kokku 6820 kr. väärtuses. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonides süüdistatav G.R ei vaidlust esimese astme kohtu otsus toimepandud kuritegudes süüditunnistamise, vaid mõistetud karistuse ja kannatanute M. I. ja L. U. tsiviilhagide rahuldamise osas. Apellant taotleb maakohtu poolt karistusena mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist ja maakohtu otsuse muutmist kannatanute M. I. ja L. U. tsiviilhagi rahuldamise osas, kuna apellandi ema lubanud kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud heastada. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav G.R teatas, et ta esitatud apellatsiooni ei toeta ning taotleb apellatsioonimenetluse lõpetamist. Kaitsja ega prokurör ei vaielnud vastu apellatsioonimenetluse lõpetamisele süüdistatava G.R-i poolt apellatsioonist loobumise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et pole alust esimese astme kohtu otsuse muutmiseks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu
8. septembri 2009.a. otsusega on rahuldatud vaid kannatanute M. I. ja H. R. tsiviilhagid. Süüdistatava G.R-i poolt
9. augustil 2009.a. toimepandud vargusega kannatanule L. U.le tekitatud varalise kahju heastamiseks pole maakohus oma otsusega süüdistatavalt G.R-ilt rahalist hüvitist välja mõistnud. Tunnistaja I. M. ( süüdistatava G.R-i ema ) ütluste kohaselt hüvitas ta omal algatusel kannatanule L. U.le tekitatud kahju . Seega puudub asjas vaidlus kannatanu L. U. tsiviilhagi alusel süüdistatavalt G.R-ilt rahalise hüvitise väljamõistmise üle. Kannatanu M. I. on kohus antud ütlustes kinnitanud, et kuriteoga tekitatud kahju 5820 kr. suuruses summas on hüvitamata ning ta jääb tsiviilhagis esitatud varalise nõude juurde. Asjas puuduvad tõendid tunnistaja I. M. poolt kannatanule M. I.le tekitatud varalise kahju heastamise kohta. Seetõttu on maakohus kannatanu M. I. tsiviilhagi alusel õigesti süüdistatavalt G.R-ilt välja mõistnud 5820 kr. suuruse summa. Karistuse mõistmisel on maakohus juhindunud KarS § 56 lg.1 sätestatud karistamise alusest. Arvesse on võetud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna süüdistatava avaldatud kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Rahalise karistuse kohaldamist ei pidanud maakohus võimalikuks süüdistataval G.R kindla sissetuleku puudumise tõttu. Süüdistatavale varasemate, sarnaste kuritegude eest mõistetud tähtajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisega ja kriminaalhooldusele allutamisega pole suudetud mõjutada süüdistatavat G.R uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ega tagatud õiguskorra kaitset, seetõttu pidas maakohus vajalikuks mõista karistuseks tähtajaline vangistus. Ringkonnakohtu seisukohalt välistab maakohtu hinnang süüdistatava G.R-i sobimatusest kriminaalhoolduse kohaldamiseks ka temale mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise. Üldkasuliku töö rakendamine eeldab, et süüdimõistetu suhtes on karistuse eesmärgid saavutatavad ilma vangistust kohaldamata ning ta on sobilik kriminaalhooldaja järelevalvel alla üldkasuliku töö tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et süüdistatava G.R-i puhul puuduvad veenvad asjaolud, mis õigustaksid lühiajalise vangistuse üldkasuliku tööga asendamist. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus veendunud, et kriminaalasja arutamisel pole vääralt kohaldatud materiaalõigust ega oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust ning seetõttu on süüdistatava G.R-i poolt apellatsioonist loobumine ringkonnakohtule siduv ja KrMS § 333 lg. 5, 7,8 alusel kuulub apellatsioonimenetlus lõpetamisele. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA M. PREIMER