1-09-11827/16

1-09-11827 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.aprilil 2010.a. Paide kohtumajas Erakorraline ettekanne 23152 Kohtunik Ingrid Niinemägi Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Monika Vette Prokurör Merike Lugna Süüdimõistetu R.J, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta RESOLUTSIOON Taotlus rahuldada. Pöörata täitmisele R.J-ile 18.augusti 2009.a. Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-09-11827 mõistetud karistus, vangistus 6 kuud, millest on kandmata 4 kuud ja 16 päeva. Karistus pöörata täitmisele alates R.J kinnipidamisest, s.o. alates 27.aprillist 2010.a. Sisse nõuda R.J-ilt riigituludesse postikulu 32.00 (kakskümmend viis krooni ja 08 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei tasuta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Määrus edastada teadmiseks süüdimõistetule, prokurörile ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotlus 18.augusti 2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõisteti R.J süüdi KarS § 199 lg 2 pde 4 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 360 tundi töö tegemise tähtajaga 12 kuud. R.J määrati üldkasuliku tõõ tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla kohustusega alluda kontrollnõuetele. Erakorralise ettekande kohaselt on R.J sooritanud üksnes 88 üldkasulik töö tundi. Üldkasuliku töö juhendaja jäi R.J töötegemisega rahule ning lubas R.J läbida vahepeal ka Eesti Töötukassa korraldatud tööpraktika. Pärast tööpraktikat pidi jätkuma üldkasulik töö, kuid paraku teadmata põhjusel katkes R.J tööpraktika ning üldkasuliku töö tegemisele ta enam ei ilmunud. Hilissügisest hakkas R.J eirama ka kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, käies kriminaalhooldaja juures registreerimisel viimati 01.novembril 2009.a. Ühelgi korral, mil R.J on jätnud registreerimisele ilmumata, ei ole ta ka ametnikku eelnevalt teavitanud mitteilmumise põhjustest. Lisaks on R.J kriminaalhooldajale kättesaamatu, eirates kontakti ametnikuga, ei teata ise ametnikule oma elumuutustest ega kontrollnõuete rikkumise põhjustest. Samuti ei ole R.J taotlenud kriminaalhoolduse üleviimist seoses elukoha vahetusega. Eeltoodust lähtudes on esitatud taotlus KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramiseks seni sooritamata 272 üldkasuliku töötunni osas. Prokuröri arvamus Prokurör toetab esitatud taotlust karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtu järeldus Kohus, tutvunud ettekande ja selle juurde lisatud materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu seletuse leiab, et R.J on jätnud pooleli üldkasuliku töötundide tegemise, samuti ei ole ta täitnud kontrollnõudeid, ignoreerides kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ka ei ole ta kättesaadav kriminaalhooldusametnikule teadaolevas elukohas ega ole teatanud elukoha vahetusest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et R.J on suhtunud kergekäeliselt karistusest vabastamise võimalusse, millega allutati ta kontrollnõuetele. Tõendatud on, et R.J on tehtud 360 üldkasuliku töö tunnist üksnes 88 tundi ning mõjuvad põhjused, mis on tal takistanud selle tegemist, puuduvad. R.J on käinud kriminaalhooldaja juures registreerimas üksnes kolmel korral ning pole andnud kohtu arvates ühtki veenvat põhjendust, mis takistas tal seda teha. Tõendatud on ka see, et R.J ei olnud Türi aadressil kriminaalhooldusametnikule ega ka kohtule kättesaadav, mistõttu oli kohus sunnitud tarvitusele võtma rangemad meetmed R.J kohtuistungile saamiseks. Seega on taotlus karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt postikulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg-test 3 ja 4, KarS § 74 lg-st 4, § 69 lg-st 6 ja KrMS §-st 383 kohus rahuldab taotluse. Ingrid Niinemägi Kohtunik