1-09-21592/28

Kriminaalasi nr.1-09-21592 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.septembril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-21592 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 09.09.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks G.D, isikukood xxx Süüdimõistetu Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud vastavalt KrMS § 180 lg 3: 652, 80 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega nr.1-09-21592 KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistatud vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust G.D-le 20.11.2009 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-09-13185 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 (seitsme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra. Karistuse kandmise algus 23.11.2009 ja karistuse kandmise lõpp 23.11.2010. 1 Kinnipidamisasutuses G.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxx, kasuisale kuuluvas korteris, kuhu on tal võimalik asuda elama vabanemisel vaid juhul kui ta oluliselt muudab oma käitumist. Enne vangistust omas kinnipeetav mitteametlikke töökohti. Viru Vanglas töötab puusepana. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust ja eriala puudub. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vabanemise korral ei ole kindel kinnipeetava elukoht. Kinnipeetaval on tõsine alkoholisõltuvus. Samuti alustas kinnipeetav narkootikumide tarbimist alaealisena ning viimati toimus tarbimine 1 kuu enne vangistust. Kinnipeetava puhul on olemas risk seoses mõjutatavuse ja endiste tuttavatega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu G.D tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Arvestades G.D varasemat käitumist vabaduses, tema poolt toime pandud väär- ja kuritegude hulka, samuti asjaolu, et varasemad käitumiskontrollile määramised ei andnud soovitud tulemust sest G.D ei pingutanud oma eluviiside muutmiseks, riski uueks kuriteoks seoses mõnuainete, peamiselt alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning asjaolu, et vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat elukohta ja tal puuduvad tööharjumused/kogemused, mille tõttu on kinnipeetaval töökoha leidmine ebatõenäoline, ei toeta kriminaalhooldusametnik G.D vabastamist KarS §76 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vangistusest vabastamise ettevalmistamiseks oleks vajalik kinnipeetava osalemine temale sobivas sotsiaalprogrammis või individuaalne nõustamine psühholoogi poolt. G.D ei soovi vabaneda ennetähtaegselt. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Prokurör toetab kinnipeetava soovi kanda karistusaeg lõpuni. Kohus olles tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et G.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. G.D on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude eest) ning oli kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub eriala ja garanteeritud töökoht vabaduses, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetaval on tõsine alkoholisõltuvus ning kalduvus tarbida narkootikume, mis samuti suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et G.D puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.D vabastamata temale Tartu Maakohtu 15.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 2 Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 25.09.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3