2 p. 4, 7, 8; § 215 lg. 2 p. 1, 3 järgi 2 aasta 3 kuu vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga. 4.07.02.2006 a. Harju Maakohtu poolt
Viibis vahi all alates 16.04.2010 a. kuni 17.04.2010 a. süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: J.E on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 16.04.2010.a. kella 20.42 ajal juhtis Tallinnas Tulbi tänaval maja nr 11 juures mootorsõidukit Mazda reg. nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,86 mg/l laiendmääramatusega ± 0, 09 mg/l). Sellise käitumisega rikkus LS § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Süüdistatav J.E tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav J.E ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 16.04 õhtupoole oli sünnipäeval ja tarvitas alkoholi. Pärast seda otsustas sõiduki toimetada parkimisplatsile. Mingil momendil ta ei osanud täpselt õiges kohas pöörata ja auto läks üle kõnnitee äärekivi ning põrkus kokku pargitud sõidukiga. Mingi seltskond tuli ja aitas autot ära lükata. Kohale sõitis politsei ja veel tulid politseinikud ning tal tuvastati alkoholijoove. Kahetseb juhtunut ja taotleb kergemat karistust. Kohtuistungil lisab, et käesoleval ajal sai restauraatori firmasse töökoha, pool aastat ei tarvita alkoholi, sest joobes oleku tõttu ka eelnevad kuriteod sai toime pandud, peres kasvab 3 aastane laps. Tunnistaja IMpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 16.04 ta sõitis tree-ningule ja sõiduki parkis Madara tn. spordihoone ette. Pärast treeningut ta väljus honest ja nägi väljas politseinikke. Tall näidati tema auto, mis oli eest lõhutud. Lähedal nurga taga oli sõiduk reg. nr. xxx vigastustega esiosas. Selle sõiduki juht istus politseiautos ja talle öeldi, et selle isiku sõiduk tekitas tema autole purustused. Tunnistaja Ainar Männik poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 16.04. ta oli politseipatrullis ja märkas Madara 25 seltskonda, kes lükkasid sõidukit reg. nr. xxx. Kontrollimise käigus sõidukil olid avariitunnused. Rooli taga istus J.E ja ta oli alkoholijoobes. Kohale tuli ka IM, kes oli VW sõiduki omanik. See sõiduk oli seal pargitud ja oli vigastatud. Kutsus kohale liikluspolitsei. Tunnistaja RL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad süüdistatava J.E poolt antud ütlustega. Süüdistatava J.E süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määruse, liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga / t.l. 7 – 17, 24, 25 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J.E kohtueelsel uurimisel kahetses tegu ja saatis ka vastulausena kahetsuse, kuid kohus ei saa seda lugeda kahetsuseks ega karistust kergendavaks asjaoluks, sest ajavahemikul 2007 -2008 a. on teda karistatud rahatrahvidega LS § 74 järgi kaheksal korral ning rahatrahvid käesoleva ajani tasumata. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, väärtegude toimepanemist ja nende eest mõistetud rahatrahvide mitte tasumist, nendest meetmetest positiivseid järeldusi tegemata, jätkas alkoholi tarvitamist ja tagajärjeks raskema teo toimepanemine, politseinike aktiivset tegutsemist ärahoidmaks J.E põgenemist koos autoga liiklusõnnetuse paigast, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, tema väidet alkoholi tarvitamise võõrdumisel, koos abikaasaga alaealise lapse kasvatamist, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel arvestab tema töö spetsiifikat, sest juhtimisõiguse äravõtmisel tema koos perega võib sattuda raskemasse majanduslikku olukorda, arvestades teo ohtlikkust, teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada J.E
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust.
1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui J.E ei pane kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised
1 alusel määratud Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt.
1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 16.04.2010 a. kuni 17.04.2010 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. Katseaja aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista J.E-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista J.E-lt kaitsjatasu 1500 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.