Obsah (6)

§ 189§ 239§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-98757 (kohtueelses menet

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.U süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 180 päevamäära, s. o 9000 krooni; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb 180 päevamäära, s. o 9000 krooni jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.U-le katseaeg 3 aastat ning mõistetud rahalist karistust 180 päevamäära, s. o 9000 krooni ei pöörata täitmisele, kui L.U ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta ära L.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks; tühistada L.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude, ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista L.U-lt sundraha 3525 krooni, riigi õigusabi tasu 900 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4425 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 368,75 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 krooni arvestada selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-98757“); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on L.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi rahaline karistus 180 päevamäära, s.o 9000 krooni (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 50 krooni); KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui L.U ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 kuuks. L.U on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema juhtis 05.06.2010 kell 17.33 Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Imavere-Karksi-Nuia mnt 26,
2. kilomeetril mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga 158 XXX joobeseisundis. L.U tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.
3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. 2 Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 600 krooni. L.U kaitsja on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 300 krooni. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 300 krooni tuleb arvestada advokaat Anu Rannaveskile. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kuna süüdimõistetu on töövõimetuspensionär, tuleb sundraha vähendada 3000 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, õigusabi tasu 900 (600+300) krooni ja postikulud 40 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 3