Obsah (7)

§ 121§ 199§ 202§ 64§ 65§ 69§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2442 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Me

§ 121; 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja 202 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. mai 2010.a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav O.K ja tema kaitsja adv Owe Ladva Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav O.K isikukood XXX, elukoht XXXXXXX XXXXXXX XX/X-XX, XXXXXXXXXXXX, ei tööta, varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 25.08.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 1,4,6,7,8 ja 418 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga Kaitsja Adv Owe Ladva RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

1. mai 2010.a otsus muutmata. O.K ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. O.K tunnistati süüdi

§121

järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega,

§ 202

lg 2 p 2 järgi 3 kuulise vangistusega,

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi 10 kuulise vangistusega.

Liitkaristuseks mõisteti

§ 64lg 1 alusel 1 aasta vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (1 aasta 1 kuu ja 27 päeva) võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 02.09.2009.a. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka. 2.

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi tunnistati O.K süüdi selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 23.10.2008.a. kella 02.35 ajal tungis auto vasakpoolse tagumise ukse kolmnurkklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas, XXX-XXXXXX XX P. hotelli ette pargitud OÜ-le B. kuuluvasse ja R. L. kasutuses olevasse sõiduautosse MB reg. märk XXX XXX, kust varastas õmblusmasina Brother maksumusega 2000 krooni, mobiiltelefoni Samsung SGH-D500 maksumusega 500 krooni, SEB ja Hansapanga PINkalkulaatorid 2 tükki, maksumusega 100 krooni kumbki, aga samuti SEB ja Hansapanga pangakaardid R. L. nimele ja tõstuki süütevõtmed, millel puudub maksumus, tekitades vargusega varalist kahju kogusummas 2700 krooni ; 14.11.2008.a kella 13.40 ajal koos A. Žemkoviga tungis vasakpoolse tagumise ukse kolmnurkklaasi lõhkumise teel sisse XXXXXX X asuva H. parklas pargitud A. J. R. autosse MB reg. märk XXX XX, kust varastas navigeerimisseade TomTom maksumusega 2500 krooni, rahakoti maksumusega 300 krooni, milles olid materiaalset väärtust mitteomavad kehtivuse kaotanud 9 Soome marka , A. J. R. nimele välja antud juhiluba, erinevad arvedkviitungid, fotod ja nimekaardid, samuti nuga maksumuseta, kasti õlut maksumusega 200 krooni, 5 pudelit viina üldmaksumusega 1500 krooni, tekitades vargusega varalist kahju 4500 krooni ; ajavahemikul 13.06.2009 kella 19.30-st kuni 14.06.2009 kella 10.00-ni varastas, kasutades ära asjaolu, et omanik unustas autosse süüteluku võtme, Harjumaal XXXXXX külas XXXXXXXXXX XXX X maja juurde pargitud Xiaoying Songi auto BMW nr XXX XXX maksumusega 45 000 krooni koos selles oleva varaga, tekitades kokku varalist kahju 45 800 krooni ; ajavahemikul 14.07.2009 kella 20.00-st kuni 15.07.2009 kella 13.00-ni tungis auto vasakpoolse külgukse klaasi lõhkumise teel sisse XXX-XXXXXX XX juurde pargitud K. J. autosse Audi A6 nr XXX XXX ja varastas sealt P. K. kuulunud koti maksumusega 20 EUR koos selles olnud riiete ja sülearvutiga, tekitades kokku varalist kahju 25 336.80 krooni; 2 ajavahemikul 17.08.2009 kella 16.00-st kuni 18.08.2009 kella 01.00-ni varastas kettluku lõhkumise teel XXXXXXXXXXX XX maja sisehoovi pargitud ja metallaia külge kettlukuga kinnitatud O. K. motorolleri Jonway maksumusega 16 000 krooni. 3.

§ 202

lg 2 p 2 järgi tunnistati O.K süüdi selles, et olles teadlik kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varast, omandas M. K. 2009.a. suvel Tallinnas korduvalt vara, nimelt: - 2000 krooni eest M. K. motorolleri Rhon LH500T-6, maksumusega 13000 krooni, mis varastati viimaselt 02.06.2009.a. ajavahemikul kella 02.20 ja 06.30 vahel Harju maakonnas XXXX vallas XXXX külas XXXX XXXXXX X maja trepikojast, ning hoidis antud motorollerit kuni 02.09.2009 oma elukohas Tallinnas, XXXXXXX tänaval XX/X maja keldris; - 1000 krooni eest D. P. motorolleri Kymco Agility 4T 50CC, maksumusega 18 000 krooni, mis varastati viimaselt ajavahemikul 20.06.2007 kella 21.00 kuni 21.06.2007 kella 07.45 Tartus, XXXXXXXXX XXXXX X maja juurest ning hoidis seda kuni 02.09.2009 oma elukohas Tallinnas, XXXXXXX tänaval XX/X maja keldris; -1000 krooni eest E. K. jalgratta Giant SEdona maksumusega 5000 krooni, mis varastati viimaselt ajavahemikul 13.08.2009 kuni 01.09.2009 maja keldrist XXXXX XXX XX XXXXXX külas XXXXXX, ning hoidis antud jalgratast kuni 02.09.2009 oma elukohas Tallinnas, XXXXXXX tänaval XX/X maja keldris. 4.

§ 121järgi tunnistati O.K süüdi selles, et ta 09.

juulil 2009 kella 06.00 paiku, viibides XXXXXXX XX XX juures asuvas autoparklas, tekitas tervisekahjustuse V. L., pritsis talle kaks korda näkku vedelikku gaasiballoonist, millega tekitas kannatanule tugevat füüsilist valu . APELLATSIOONIDE SISU

1. Süüdistatava kaitsja vaidlustab kohtuotsuse O.K-le mõistetud karistuse osas, taotledes vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellant põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: Kohus ei ole karistuse määramist sisuliselt põhjendanud. Sõnagagi ei ole põhjendatud, miks ei olnud võimalik määratud vanglakaristust asendada üldkasuliku tööga. Kohus on arvestanud kergendava asjaoluna küll puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kohus pole täiel määral arvestanud seda, et O.K on eeluurimisel oma ütlustega lausa kuritegude avastamisele kaasa aidanud. Samuti pole arvestatud O.K perekondliku ja majandusliku olukorraga. Tema ülalpidamisel on kolm last, ta on abielus, tema abikaasal oli tekkinud kohtumenetluse ajaks suur võlg eluaseme üüri ja kõrvalkulude eest. Võlaküsimust lahendas juba Tallinna Üürikomisjon. Süüdistataval on kindel elukoht ning samuti garanteeritud töökoht F. H. OÜ-s. Apellant leiab kokkuvõtteks, et kuna O.K-le määratud uus karistus oli lühemaajalisem kui varasem ja liidetud karistus, siis arvestades seeläbi väiksemat süüd uutes kuritegudes ei ole mingit vastunäidustust mõistetud vanglakaristuse asendamiseks üldkasuliku tööga. 3
2. Süüdistatav taotleb oma apellatsioonis samuti tema suhtes

§ 69kohaldamist ning põhjendab taotlust oma perekondlikest asjaoludest lähtudes.

Tema perekond on praegu väga raskes olukorras, tema on oma pere, kus on kolm last, ainus ülalpidaja ja toitja, korteri eest on tekkinud võlad, pere võidakse välja tõsta. Tal on olemas võimalus tööle asuda. Kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ja leiab, et kohus seda ei arvestanud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

1. Prokurör leidis, et apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu ning taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone, taotlesid mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. Esmalt märgib kohtukolleegium, et ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, nagu ei oleks kohus karistuse mõistmist põhjendanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuses esitatud need motiivid, mis on tinginud O.K-le reaalse vangistuse mõistmise, sealjuures on kohus juhindunud

§-s 56 sätestatust. Süüdistatavale mõistetud karistusse puutuvalt peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Üksnes erandlikud asjaolud võivad viia selleni, et karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem palju kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.

§ 69

kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et O.K puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel

§ 69kohaldamise eelduseks.

Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. F. Mažganovit on varem seitsmel korral kohtu poolt karistatud, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati, 25.08.2008.a kohtuotsusega vabastati ta tingimisi 2-aastase vangistuse kandmisest 2- aastase katseajaga, kuid juba paar kuud pärast katseaja algust alustas F. Mažganov uute varguste toimepanemist. Eelnevast tuleneb, et F. Mažganovi suhtes ei saa kujuneda kuidagi veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Teiseks rõhutab kohtukolleegium, et üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi, narkootikumide vms suhtes. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on F. Mažganovit NPAS § 15 1 alusel karistatud 14 korral, viimati küll 2007.a lõpus, kuid väita, et ta narkosõltuvuse probleemidest vabanenud oleks, ei saa. Seega puuduvad F. Mažganovi suhtes 4

§ 69

kohaldamiseks vajalikud materiaalsed eeldused, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud süüdistatava isikuandmetest lähtudes. Nii kaitsja kui süüdistatava enda apellatsioonis rõhutatakse peamise vangistuse asendamise motiivina süüdistatava perekonna rasket majanduslikku olukorda, kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Kohtukolleegium osundab, et need asjaolud ei ole F. Mažganovi süüd suurust vähendavad ega kuidagi tõlgendatavad kergendava asjaoluna

§ 57mõttes.

Järjepidevalt uusi kuritegusid toime pannes pidi O.K arvestama, et riskib eelkõige oma pere ja laste heaoluga, kuid kohustus oma laste eest hoolt kanda ei mõjustanud teda kuritegelikust elustiilist loobuma. O.K-le mõistetud reaalne vangistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonid selle tühistamiseks alust ei anna. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.05.2010.a otsuse muutmata ning O.K ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 5 Ivi Kesküla