Prokuröri abi Veera Kremez Tõkend F.G elukoht:Xxx; isikukood xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötab kojamehena; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, viimased korrad: 29.01.2009.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 –
Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 –
Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 –
lg 2 alusel mõisteti 29 päeva vangistust, vabanes pärast karistuse kandmist 14.04.2010. Väärteokorras karistatud 38-l korral, korduvalt
Kaitsja Natalia Lausmaa Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.G
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista F.G ´ule 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
otsusega mõistetud kergem karistus, s.o. 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust kaetuks raskemaga, s.o. 30 (kolmekümne) päevase vangistusega. Mõista liitkaristuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 02.02.2010.a. otsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o. 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) päeva vangistust. Süüdi tunnistada F.G
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista F.G ´ule 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
02.05.2010.a. kuni 03.05.2010.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
1 (üks) päev vangistust kaetuks mõistetud raskema karistusega, s.o. 28 (kahekümne kaheksa) päevase vangistusega. Mõista liitkaristuseks 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada- uue tõkendina kohaldada F.G suhtes vahistamist. Vahistada F.G kohtusaalis. Välja mõista F.G ´ ult tsiviilhagi katteks TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel Maxima Eesti OÜ kasuks kokku 79 (seitsekümmend üheksa) krooni 90 senti. Välja mõista F.G ´ult KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 5, 9 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 100 (üks tuhat ükssada) krooni riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „F.G 1-10-10611, sundraha“., F.G 1-10-10611, kaitsjatasu“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas on F.G-le süüdistus esitatud selles, et tema, olles karistatud 29.01.2009 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi 27.01.2009 toimepandud varguse katse eest ja 21.10.2009 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi 22.09.2009 toimepandud varguse katse eest, s.o olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 04.12.2009 kella 21:34 ajal Tallinnas Vilde tee 75 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 1 (ühe) pudeli viina Hortica maksumusega 79.90 krooni. F.G möödus kassast maksmata nimetatud kauba eest, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Samuti süüdistatakse F.G'it selles, et tema, olles karistatud 21.10.2009 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi 22.09.2009 toimepandud varguse katse eest ja 02.02.2010 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 25.12.2009 toimepandud varguse katse eest, s.o olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 02.05.2010 kella 20:55 ajal Tallinnas Mustamäe tee 16 asuvas A-Selver AS-i kaupluses Marienthali Selver püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 1 (ühe) pudeli viina KATJUSHA maksumusega 69.90 krooni. F.G möödus kassast maksmata nimetatud kauba eest, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Sellega asus F.G, süstemaatiliselt, vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, millega pani toime
F.G süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 04.12.2009.a. on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Maxima Eesti OÜ avaldus , millest nähtub, et palutakse alustada õigusrikkumise menetlust Maxima Eesti OÜ kaupluse Maxima aadressil Vilde tee 75 meeskodaniku suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 04.12.2009.a. kell 21:34. Maxima OÜ soovib avaldusega esitada tsiviilhagi. Kaup viin Hortica 1 tk maksumusega 79.90 krooni /tlk 4/; tunnistaja AKütlused, millest nähtub, et 04.12.09.a kell 21:34 kaupluses Maxima, aadressil: Vilde tee 75, tumedates teksades ja hallis jopes mees võttis alkoholiosakonnas pudeli viina Hortica väärtusega 79.90 krooni ja liikudes mööda kauplust, pani selle jope varrukasse. Läbis kassarivi maksmata jäänud kaubaga, kimmipidamisel osutas füüsilist vastupanu. Kahju turvatöötajale pole tekitanud. Vastupanu osutamisel ta kukkus (mees) ja varruka sees olnud pudel purunes /tlk 6-6a/; karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest nähtub, et F.G on varem karistatud kriminaalkorras 9-l korral ja väärteokorras 38-l korral /tlk 15-25/; 29.01.2009.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri süüdistusakt kriminaalasjas nr 09230101673 ja 29.01.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega F.G on süüdi mõistetud
Harju Maakohtu otsus, millega F.G on süüdi mõistetud
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi /tlk 26-27/; 03.05.2010.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et see võis olla 2009 detsembri kuu algul läks tema üksinda Maximasse, mis asub Vilde teel. Täpselt ei mäleta, aga võis olla enne poodi minekut alkoholi tarvitanud. Siis võttis viinaletist ühe viinapudeli (millise täpselt, ei mäleta) ja möödus sellega kassadest maksmata. Poe turvamees pidas teda siis kinni, kas tema üritas ära joosta või ei üritanud, tema ei mäleta. Mäletab, et pudel läks katki. Pudel oli jope varrukas, tema kukkus ja katkine pudel vigastas tema kätt, käis ka kiirabis. Alkoholi tahtis varastada enda tarbeks. Kahetseb /tlk 47-49/ ning toimiku teiste materjalidega. F.G süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 02.05.2010.a on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 02.05.2010.a. kuriteo episoodis A-Selver AS avaldus nr 127, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele 02.05.2010.a. kell 20:55 kaupluses Marienthal Selver aadressil Mustamäe tee 16 õigusvastase teo toime pannud isik kelle juurest avastati A-Selver AS-le kuuluvat maksmata kaupa 69.80 krooni väärtuses. Kaup viin Katjusha 1 tk maksumusega 69.90 krooni /tlk 11/; tunnistaja NPütlused, millest nähtub, et tema oli tööl turvatöötajana Mustamäe tee 16 Tallinn Marienthalli Selveris 02.05.2010.a.a umbes kella 20:50 paiku sisenes poodi meesterahvas tumeda jopega ja tumedates pükstes, kes võttis riiulist 1 pudeli 0.5 l Katjusha viina ning pani korvi ja puuvilja osakonnas pani endale põue. Seejärel läks mees läbi kassade ning ei tasunud kauba eest. Isiku pidas kinni kella 20:55 ajal ja ta jooksis tagasi poodi ja pani alkoholi riiuli peale /tlk 12/; õigusvastase teo toimepanemise akt , millest nähtub, et 02.05.2010.a. kell 20:55 Marienthali Selveris Mustamäe tee 16 meesterahvas (tumedas jopes, tumedates pükstes) võttis riiulilt 1 pudeli 0,5 l Katjusha viina ning ei tasunud kauba eest. Kaup maksumusega 69.90 krooni. Õigusrikkuja on F.G /tlk 13/; 21.10.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega F.G on süüdi mõistetud
Harju Maakohtu otsus, millega F.G on süüdi mõistetud
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi /tlk 35-38/; 03.05.2010.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et tema 02.05.2010 läks õhtusel ajal Selverisse, mis asub Mustamäe teel. Enne poodi minekut oli eile joonud õlut ja viina. Poodi läks üksinda, seljas oli temal pruuni värvi jope ja jalas olid musta värvi püksid. Sisenes poodi ja olles viinaleti juures tuli temal mõte varastada endale üks viinapudel. Tema võttis siis ühe pudeli viina Katjusha ja pani selle enda jope varrukasse ja möödus sellega kassadest maksmata viina eest. Siis pidas teda kinni poe turvamees, andis talle varastatud viinapudeli vabatahtlikult tagasi. Peale seda toimetati teda politseijaoskonda. Alkoholi tahtis varastada enda tarbeks. Kahetseb /tlk 47-49/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav F.G on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo episoodides vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). F.G on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, väidetavat töötab. F.G ´ ule karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.G `ut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.G `ut ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna F.G ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. F.G kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud F.G suhtes ka põhjusel, kuna F.G ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud rahatrahve ning lisaks kuuluvad F.G ´ult väljamõistmisele ka menetluskulud. Ka ei ole F.G isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna F.G ´ut on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Kohus asub seisukohale, et F.G suhtes üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused puuduvad, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid alkoholi suhtes, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. F.G suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h. samalaadsete süütegude toimepanemisest. Ka ei ole F.G suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna F.G ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest F.G (osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 31-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub F.G suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk.
F.G näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Samas peab kohus võimalikuks karistada isikud santsiooni alammääras arvestades süü suurust. F.G` ult kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 100 krooni riigituludesse. Kohtuistungil F.G ega tema kaitsja kannatanu tsiviilhagile vastu ei vaielnud ja F.G kinnitas, et tema tunnistab esitatud hagi ja ei vaidle vastu ka hagi summale. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Ülejäänud juhtudel, nagu ka käesoleval juhul, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Nimetatud seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-79-09. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldama. Kannatanu Maxima Eesti OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 79.90 krooni, milline koosneb lõhutud viina pudelist, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.