lg 1, 2 ja
lg 1 alusel asendada S.I-le Tartu Maakohtu 04.09.2007.a otsusega kriminaalasjas 1-07-10960 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 9200 krooni, s.o 164 päevamäära, 108 (ükssada kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata S.I-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud.
lg 4 alusel on S.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
p 1, 4 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 11200 krooni.
Kohtuotsus jõustus 11.09.2007.a. 09.10.2009.a esitas kohtutäitur Oleg Sirotin kohtule avalduse S.I-le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt on S.I suhtes algatatud täitemenetlus 22.10.2008.a. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud Ametlike Teadannete vahendusel 31.12.2008.a. Rahalist karistust on tasutud osaliselt, nõude jääk on 9200 krooni. Kohtutäituri andmetel võlgnikul vara ei ole. Võlgnikul on arved Swedbankis ja SEB Pangas. Laekumisi ei ole. Ametlik töökoht võlgnikul puudub. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise. Kohtuistungil selgitas S.I, et ta on mõistetud rahalisest karistusest tasunud 2000 krooni, ülejäänud karistus on tasumata, kuna tal ei ole olnud kindlat tööd. Ta elab ja töötab õele kuuluvas talus ning on õe ülalpidamisel. Muud sissetulekut ei ole. S.I oli nõus rahalise karistuse asendamisega ning andis nõusoleku ka üldkasuliku töö tegemiseks. Prokurör leidis, et S.I-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada 108 tunni üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. S.I ei ole rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole S.I esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahalist karistust oleks ta pidanud tasuma juba alates 2007.a septembrist, kui süüdimõistetu veel enda ütluste kohaselt töötas ja omas sissetulekut. Trahvi on ta tasunud vaid 2000 krooni. Kohtuotsusest on möödunud üle kahe aasta ja selle aja jooksul oleks süüdimõistetu pidanud leidma vahendeid rahalise karistuse tasumiseks, kuid seda pole ta teinud. Alles kohtuistungil avaldas ta, et võiks nüüd asuda raha maksma. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole võimalik enam karistuse tasumise tähtaega pikendada ja rahaline karistus tuleb asendada. S.I hetkel ametlikult ei tööta, abistab vaid õde talus ning andis kohtuistungil nõusoleku üldkasulikku töö tegemiseks. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on S.I-le tasumata 9200 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 56 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 164 päevamäära, millele vastab 54 päeva vangistust.
Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb S.I
lg 4 alusel allutada
Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.