6

(7)päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 06.10.2009.a). Kohtuotsus tervikuna koostatakse viieteistkümnendal

(15)päeval pärast apellatsiooniteate esitamisest ning on samast kättesaadav kohtu kantseleis ning saadetakse menetlusalusele isikule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada viieteistkümne

(15)päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus aresti tegemise kohta jõustub alates selle tegemisest (29.09.2009). Väärteoasja arutamisel tuvastatud asjaolud T.G-le on koostatud 25.07.2009.a väärteoprotokoll nr AB 1169444 selle kohta, et ta oli 25.07.2009.a kella 11:55 ajal Tallinnas Lootsi 6 juures tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus T.G NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151. Samuti on T.G-le koostatud 01.08.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1156592 selle kohta, et ta viibis 01.08.2009.a kella 17:00 ajal Tallinnas Killustiku 7 maja vastas, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega 1 rikkus T.G NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 . Kohtuvälise menetleja esindaja taotles T.G-le aresti 8 päeva määramist, kuna menetlusalusel isikul on eelnevad trahvid tasumata ja ta jätkab õigusrikkumiste toime panemist. T.G tunnistas end väärteos süüdi, kuid palus karistuse määramisel arvesse võtta, et ta on ühe päeva viibinud politsei arestikambris. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning T.G ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et menetlusaluse isiku käitumises esinevad nii 25.07.2009.a kui 01.08.2009.a sündmuste puhul NPALS § 151 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused ning kummagi teo puhul ei esine ei teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. NPALS § 15 1 sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Nii 25.07.2009.a kui 01.08.2009.a väärteoprotokolli kohaselt seisnes T.G tegevus narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti eelneva ettekirjutuseta. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu ehk narkootikumide tarvitamine T.G poolt tõendatud väärteoasja materjalidega mõlema väärteoprotokolli aluseks oleva juhtumi korral. Esiteks ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul olnuks ühe või mõlema väärteoprotokollis kirjeldatud episoodi ajal olemas arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Teiseks saab väärteoasjas olevate tõendite põhjal lugeda tõendatuks ka väärteo objektiivse külje tunnuse ehk narkootilise aine tarvitamise. 25.07.2009.a juhtumi puhul on väärteo objektiivne koosseis tõendatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 1994/283, mille kohaselt olid T.G 25.07.2009.a kell 13:55 toimunud läbivaatuse ajal käsivartel süstimise jäljed, ta oli enda sõnade kohaselt tarvitanud samal päeval kella 11-12 ajal fentanüüli ning tal esinesid fentanüüli tarvitamise tunnused; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt oli T.G organismist tuvastatud fentanüüli; kiirabikaardiga, mille kohaselt oli T.G Lootsi 3a maja ees pikali, tsüanootilist värvi ega vastanud küsimustele, diagnoosiks määrati ; tunnistaja E M ütlustega, mille kohaselt oli T.G ja kiirabi andis talle esmaabi ning väärteoprotokolli kantud T.G enda ütlustega selle kohta, et ta fentanüüli tarvitas. 01.08.2009.a juhtumi puhul on väärteo objektiivne koosseis tõendatud tunnistaja Mari-Liis Mölderi ütlustega, et T.G oli maas pikali, näost sinine, koordinatsioonihäiretega, ebaselge jutuga, tema juures maas oli süstal, kiirabi tehtud süsti peale toibus; terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 2100/20, mille kohaselt olid T.G süstimisjäljed ning ta oli avaldanud, et oli end süstinud fentanüüliga, samuti mille kohaselt esinesid tal fentanüüli tarvitamise tunnused; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt oli T.G organismist tuvastatud fentanüüli. Osundatud tõenditest kogumis nähtub kohtu hinnangul üheselt, et T.G organismist leitud narkootiline aine oli sinna sattunud mõlemal juhul tarvitamise teel. Arvestades süstimisjälgi ja tema juurest 01.08.2009.a leitud süstalt loeb kohus T.G väited 01.08.2009.a väärteoprotokollis, et ta narkootikumi tarvitanud ei olnud, ebausaldusväärseteks ja paljasõnalisteks. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (nii 25.06.2009.a kui 05.08.2009.a red) § 3 lg 1 lisa 1 kohaselt on fentanüül narkootiline aine. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist, tarvitamise jälgede esinemist kehal (süstejäljed) ning 01.08.2009.a juhtumi puhul ka tema juurest kasutatud süstla leidmist, samuti narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks ka T.G teadmise narkootikumi tarvitamisest ehk NPALS § 151 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu esinemise. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et T.G narkojoove oli ühel või mõlemal juhul tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus ei pea sellist võimalust ka eluliselt usutavaks. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, vastutab T.G 1 NPALS § 15 järgi ning teda tuleb nende tegude toimepanemise eest karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistuse liigi valikul lähtub kohus toimepandud väärtegudest ja menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud erinevate, sh NPAS § 151 järgi kvalifitseeritud, väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on T.G jätkanud väärtegude toimepanemist, sh narkootikumide tarvitamist. Kuivõrd nii rahatrahv kui kergem karistusliik kui ka juba varem kohaldatud arestid ei ole talle vajalikku preventiivset mõju avaldanud, ei pea kohus käesoevas väärteoasjas võimalikuks T.G karistamist rahatrahviga ning kohaldada tuleb aresti. Aresti kestvuse valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on juba varem mitmel korral väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, kuid ta ei ole siiski lõpetanud õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu aresti pikkus peab olema sanktsiooni alammäärast kõrgem. T.G taotlusega vähendada aresti ühe päeva võrra seoses tema kinnipidamisega, ei saa kohus arvestada, kuna kohtul puuduvad tema kinnipidamise kohta andmed, sealhulgas selle kohta, et see oleks kestnud vähemalt 24 tundi. Eeltoodust lähtudes kohus, juhindudes V™S §-dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale süüksarvatud väärteo toimepanemises ja temale tuleb arvestades kohtuvälise menetleja taotlust määrata karistusena arest 8 päeva, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused. Kuivõrd T.G viibib väärteomenetluse ajal vahi all, peab kohus eripreventiivsetel kaalutlustel vajalikuks määrata, et ta peab mõistetud aresti asuma kandma koheselt pärast kriminaalasjas tõkendi tühistamist või karistusena mõistetud vangistuse ärakandmist, mis sunniks menetlusalust isikut pikema aja vältel hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest. Viktor Brügel Kohtunik