lg 2 p 7, 8, 9; 213 ja 320 järgi ning B.M-i süüdistus
novembri 2009.a otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatavad O.P ja B.M Prokurör Kristi Rande Süüdistatavad O.P sünd 31.07.1991.a XXXXXX XXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX, ei tööta, karistatud 03.04.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8; 201 lg 1 ja 266 lg 2 p 3 järgi 8 kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, 08.01.2009.a pööratud karistus täitmisele, vabanes pärast karistuse kandmist 05.05.2009, vahi all alates 03.09.2009.a. B.M sünd 16.01.1991.a, XXXXXX XXXXXXX, elukoht XXX XX-XX XXXXXXX, ei tööta, varem neljal korral kohtu poolt karistatud, viimati 20.09.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 11 kuud ja 27 päeva, vabanes 20.02.2009.a, vahi all alates 03.09.2009.a. Kaitsja Adv Kadi Mägi RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2009.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O.P tunnistati süüdi
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega,
järgi 1 aastase vangistusega,
järgi 4-kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.09.2009.a B.M tunnistati süüdi
MS § 238 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.09.2009.a. O.P tunnistati
lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi viies varguses ja ühes varguse katses: olles varem toime pannud vargusi, 18.12.2008.a murdis H. V. K. lahti riietusruumi kappide uksed ning varastas M. P. vara 4750 krooni ja S. T. vara 5000 krooni väärtuses; 02.01.2009.a murdis taas lahti H. V. K. riietusruumis kappide uksed ja varastas R. V. tähtsad isiklikud dokumendid, pangakaardid ning vara 400 krooni, V. V. vara 3000 krooni ja J. L. vara 5700 krooni väärtuses; 06.06.2009.a püüdis koos B.M-iga K. K. P. P. kauplusest kokku 2459 krooni väärtuses kaupa varastada, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni; 15.12.2008.a varastas restoranis A. K. olles baarileti alt M. OÜ-le kuuluva mobiiltelefoni ja raha 1715 krooni ulatuses ning M. A. mobiiltelefoni 7000 krooni väärtuses; 18.06.2009.a koos B.M-iga sisenesid R. fuajeesse, läksid SOS Lasteküla Eesti Ühingu korjanduskasti juurde, viisid selle tualettruumi, murdsid lahti ja varastasid selles olnud raha, tekitades kokku kahju 1500 krooni; 16.08.2009.a koos B.M-iga T. K. Digimaailmas läksid mobiiltelefonide vitriini juurde, avasid vitriini luku ja varastasid seitse mobiiltelefoni kokku 35 812 krooni väärtuses.
P. mobiiltelefoni ebaseaduslikult enda valdusse, 18.12.2008.a tellis selle numbrilt läbi T. AS võrgu numbrile XXXXX 365 korda lisateenust, mille tulemusena sai laadida interneti leheküljele XXXXX.XX SOL-e, põhjustades M. P.le varalise kahju 9 121.35 krooni ulatuses ning selles, et saanud enda valdusse M. OÜ mobiiltelefoni tellis samal moel ja samale numbrile 160 2 korda lisateenust, mille tulemusena sai laadida interneti leheküljele XXXX.XX kontole G. SOL-e, põhjustades OÜ-le M. varalist kahju 3 998.40 krooni.
järgi tunnistati ta süüdi selles, et viibides 04.12.2008.a kella 19.30 ajal Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Isikuvastaste kuritegude talituses tunnistajana ülekuulamisel, olles eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluste andmise eest, andis valeütlusi väidetava avaliku varguse toimepanemise kohta, kinnitades, et nägi, kuidas E. P. tõmmati hotell T. vastas tänaval käest ära kilekott koos äsja ostetud mobiiltelefoniga ning kinnitas, et varguse pani toime J. R., kuigi tegelikult selist sündmust aset ei leidnud. B.M tunnistati süüdi kahes varguses ja ühes varguse katses koos O.P-ga, mis olid toime pandud K. K. P. P. 06.06.2009.a; R. fuajees 18.06.2009.a Digimaailmas 16.08.2009.a. ja T. K. APELLATSIOONIDE SISU B.M vaidlustab maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas, leides, et see on liiga range. Selgitab, et mõtles, kuidas elus edasi minna ning astus L. eriala omandamiseks. Teda kasvatab ema üksi, kes jäi tööta. Taotleb karistusest tingimisi vabastamist, et saaks tööd otsida ja ema aidata, samal aja edasi õppida. Katseajaks tuleks tal keelata alkoholitarvitamine. O.P vaidlustab samuti talle maakohtu poolt mõistetud karistuse, mis on tema arvates liialt karm. Palub arvestada, et tegi uurimisasutusega koostööd ja aitas uurimist pärast kinnipidamist. Kahetseb väga toimepandut. Tal on kindel elukoht, töökoht L. ja õpingud T. M.. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. Süüdistatavad ja nende kaitsja toetasid apellatsioone ning leidsid, et mõlemale süüdistatavale on mõistetud liialt karm karistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud
§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine ning ka süüdistatavad ei ole oma apellatsioonides esitanud selliseid argumente ega viidanud asjaoludele, mida oleks maakohus neile karistuse mõistmisel arvestamata jätnud või alusetult arvestanud. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on mõlemale süüdistatavale karistust 3 mõistes järginud
§-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Eelnevat silmas pidades on maakohus põhjendatult analüüsinud nii O.P kui B.M-i senist käitumist. O.P ei suutnud läbida talle 03.04.2008.a kohtuotsusega määratud katseaega, mistõttu pöörati karistus täitmisele, vabanes vanglast 05.05.2009.a ning juba 06.06.2009.a alustas uute kuritegude toimepanemist. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks märkida sedagi, et vaatamata käimasolevale kohtumenetlusele panid nii B.M kui O.P toime uusi kuritegusid. B.M-i on varem neljal korral kohtu poolt karistatud, viimati vabanes karistuse kandmiselt 20.02.2009.a, kuid mõne kuu möödudes jätkas varguste toimepanemist. Maakohus märgib põhjendatult ka seda, et mõlema süüdistatava teod on muutunud järk-järgult raskemaks ning jultunumaks ning asunud seisukohale, et O.P ja B.M-i poolt järjepidev võõra vara vastane käitumine iseloomustab neid kui isikuid, kes ei ole võimelised seadusekuulekalt elama – olles korduvalt viibinud vahi all, ei ole nad mingeid järeldusi teinud. Nende suhtes on varasemalt rakendatud ka karistusest tingimisi vabastamist kontrollnõuete täitmise kohustusega, kuid ka sellised leebemad meetmed on jäänud tulemusteta. Maakohus on tuvastatud tehioludest lähtuvalt põhjendatult välistanud kriminaalhoolduse rakendamise. Nagu öeldud, välistas maakohus mõlema süüdistatava puhul
Kuid kuivõrd B.M on taotlenud oma apellatsioonis mõistetud karistusest tingimisi vabastamist, siis kohtukolleegium peab siinkohal vajalikuks rõhutada järgmist. Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtukolleegiumi hinnangul puudub B.M-i puhul käesolevas süüdistusasjas alus nii ühest kui teisest karistusest tingimisi vabastamise alusest rääkimiseks. Lisaks eelnevale tuleb rõhutada, et karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, st kellest võib arvata, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Sellise usalduse tekkimisest B.M-i puhul aga rääkida ei saa, kuivõrd tema suhtes juba varasemalt kohaldatud karistusõiguslikud meetmed ei ole sundinud B.M-i kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegiumi hinnangul on O.P-le ja B.M-ile mõistetud karistused seaduslikud ja põhjendatud. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.11.2009.a otsuse muutmata ning O.P ja B.M-i apellatsioonid rahuldamata. 4 Malle Preimer Meelika Aava 5 Igor Amann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.