järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav I.M Elukoht: XXXXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 11.10.2007. a Tartu Maakohtu otsusega
järgi rahalise karistusega 300 päevamäära ehk 15 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.M
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.M ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena I.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kokkulepe
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
§-st 74 lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui I.M ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel lisakaristusena I.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.M tuleb süüdi tunnistada
Varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 1260 ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. I.M on töötu, kelle ülalpidamisel on kaks last. Talle puudub käib kõigi menetluskulude ühekorraga hüvitamine üle jõu, mistõttu I.M-ile anda võimalus nende tasumiseks ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.