1-10-3779/8

Kriminaalasi nr. 1-10-3779 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08.

1. 2010.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Natalia Lebed Kaitsja Toomas Bekker Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav T.V, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 19.11.2009.a. otsusega KarS § 121 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat (kandmata karistus 1 kuu 28 päeva vangistust) Elukoht puudub. Süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista T.V KarS § 200 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.11.2009.a. otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 kuu 28 päeva) ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Otsuse peale apellatsiooni mitteesitamise korral T.V asuda karistust kandma 28.juunil 2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista T.V-lt riigituludesse: 1) sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2) kaitsjatasu 1200.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-3779 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS T.V süüdistatakse selles, et tema 04.02.2010.a. ajavahemikul 20.00 kuni 21.40, pärast kannatanu AKühist alkoholipruukimist, kasutas kannatanu suhtes vägivalda – lükkas kannatanu jõuga, aadressil Tallinn asuvast korterist trepimademele, pärast mida hakkas teda peksma. Andnud vastu nägu mitu rusikahoopi, millest kannatanu maha kukkus ja trepist alla veeres, võttis ära kannatanu käest mobiiltelefoni №kia 1600 maksumusega 500 krooni ja rahakoti maksumusega 50 krooni, milles oli kannatanu nimele välja antud pangakaart, solaariumikaart ja 125 krooni sularaha. Kokku kannatanu vara väärtuses 675 krooni. Seega T.V oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, s.o. KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS T.V tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, selles, et tõepoolest peksis kannatanut ja võttis temalt ära mobiiltelefoni, kuid rahakoti äravõtmist eitas. Süüdistatava ütlustest tuleneb, et ta tarvitas eelnevalt Pae 43 korteris 10 alkoholi. Seltskonnas viibis ka Sašanimeline meesterahvas, kellega tal tekkis konflikt. Ta hakkas Sašat välja ajama ja tõukas ta jõuga trepikotta. Trepikojas andis kannatanule mitu rusikahoopi vastu nägu. Peale mobiiltelefoni äravõtmist lükkas ta kannatanu õue. Mobiiltelefonisse pani oma SIM-kaardi ja kasutas telefoni kuni 13.02.2010.a. Süüdistav ei osanud oma teguviisi põhjendada muudmoodi, kui et oli purjus. T.V süü on tõendatud kannatanu AKütlustega, millest tulenevalt toimus tema ja Petjanimelise mehe vahel kaklus. Viimane võttis korteris tema tagataskust rahakoti, lükkas ta seejärel trepikotta, peksis ja varastas telefoni №kia. Tunnistaja NDei näinud peksmist ega asjade äravõtmist, kuid nägi kannatanut 04.02.2010.a. õhtul peale kella 20 maja ees ja hiljem trepikojas. Kannatanu nägu oli verine. Tunnistaja ütlused tõendavad seega, et AKoli pekstud 04.02.2010.a. õhtul. Süüdistatava õe JKütlustega on tõendatud konflikt T.V ja AK vahel. Konflikti käigus palus Pjotr A korterist lahkuda. Mis toimus trepikojas, tunnistaja ei näinud ega teadnud selle 2 kohta ütlusi anda. Hommikul nägi ta venna käes mobiiltelefoni, mille kohta vend ütles, et oli selle võtnud Aleksandrilt . Samuti oli venna käsi hommikul paistes. Seega tõendavad JK ütlused T.V poolt AKtelefoni äravõtmist. Kohtueelses menetluses on üle kuulatud ka süüdistatava õetütar AHja tema noormees DS, kuid nemad ei osanud AK peksmise ja temalt rahakoti ja telefoni äravõtmise kohta midagi öelda. Prokurör leidis, et rahakoti ja sularaha vargus ei ole tõendatud, kannatanu ei ole ka esitanud selles osas tsiviilhagi ning prokurör loobus kohtulikes vaidlustes süüdistusest rahakoti ja sularaha varguses. Kriminaalasja tõenditega on tuvastatud, et T.V võttis kannatanult ära mobiiltelefoni, olles eelnevalt kasutanud tema suhtes vägivalda. Röövimise objektiivse külje moodustab vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Seega loetakse röövimise objektiivne koosseis täidetuks, kui isiku suhtes kasutati vägivalda ja vägivalda kasutati asja hõivamiseks. T.V kohtus antud ütluse kohaselt oli ajavahemik vägivalla kasutamise ja mobiiltelefoni äravõtmise vahel väga lühike, mõni minut. Seega olid vägivallategu ja vara hõivamine ka vahetult ajalis-ruumiliselt seotud. Eeltoodu alusel tuleb T.V kasutatud vägivalda käsitleda kannatanult telefoni hõivamise vahendina ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi. Kannatanu AKsai telefoni tagasi. Ta ei ole kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud. Karistuse mõistmine. Prokuröri ettepanek oli T.V karistamine sanktsioonis ettenähtud minimaalse vangistusega. Kohus nõustub sellega, sest süüdistatav ei ole varem kordagi varavastaste kuritegude eest karistatud. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuna süüdistatav pani kuriteo toime katseajal, tuleb mõistetavat karistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra. See tähendab, et T.V tuleb liitkaristus reaalselt ära kanda. Kaitsja taotles küll võimaluse korral vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohus sellega ei nõustu. Esiteks, T.V ei ole kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust toimepandu pärast, ta ei kahetsenud ka kohtuistungil kuriteo toimepanemist, isegi viimases sõnas palus ainult end mitte vangi panna. Teiseks, T.V suhtes ei ole ka võimalik vangistust asendada üldkasuliku tööga, sest ta ise teatas kohtus, et ei ole töövõimeline. Eeltoodu alusel tuleb süüdistataval vangistus kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Kohus ei pidanud põhjendatuks muuta T.V suhtes tõkendit ja ta peale kohtuotsuse kuulutamist kohtusaalis vahi alla võtta. Süüdistatav ei ole mõjuva põhjuseta hoidunud kõrvale kohtumenetlusest. Kuna tal aga puudub kindel elukoht, leidis kohus, et otsuse jõustumisel ei ole kohtul talle kuhugi saata teatist, millal ta peab asuma karistust kandma, mistõttu kohus märgib juba otsuses ära kuupäeva, millal isik peale kohtuotsuse jõustumist, kui ta ei esita apellatsiooniõiguse kasutamise kohta teadet, peab karistuse kandmisele minema. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
2. Kohtunik 3