otsusest välja jätta mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. 2. Põhja Politseiprefektuuri 12.11.2009.a. otsus tühistada määratud rahatrahvi osas. 17 M.S-i karistada
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 200 tarhviühikut, s.o. 12 000 krooni. Lisakaristuse osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord V™S §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. 12.11.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel M. Pihli 17 otsusega karistati M.S-i liiklusseaduse (
) § 74 lg 1 järgi, lähtudes KarS § 63 lg 1 sätetest, rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o. 18 000 krooni ning
juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis M.S 12.12.2008.a. kella 23.50 ajal Tallinnas Muhu 11 maja juures mootorsõidukit, ei kohaldanud oma kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, tee ja ilmastikuolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki mistahes eespoolse nähtavusulatuse piires oleva etteaimatava takistuse ees. Sõitis otsa parkivale sõidukile, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le №rdea Finance Estonia ja AS-le Hansa Liising Eesti. Ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 24.10.2008.a. M.S rikkus sellega LE § 123; § 76 p1 ja § 70 p 1 nõudeid ning pani toime väärteod
lg 1); 2) mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes (
lg 1); 3) mootorsõiduki juhtimise juhtimisõigust omamata, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud (
lg 2 ).
lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Sellise teo eest võis ja võib ka praeguse redaktsiooni kohaselt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga (uue redaktsiooni kohaselt ka juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni).
Teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioon
Sellise teo eest võis karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Uus redaktsioon (jõustus 01.07.2009.a.) diferentseeris vastuse sõltuvalt alkoholi sisaldusest juhi veres või väljahingatavas õhus. Oluliselt muutusid ka nõuded joobe tuvastamise korra osas. M.S-i alkoholijoove oli kindlaks tehtud mitte tõendusliku alkomeetriga, vaid indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 ja joobe suuruseks oli 1,27 mg/l (väärteomaterjalide lk. 3). Riigikohus oma korduvates lahendites (3-1-1-110-09; 3-1-1-113-09 jt) on märkinud, et
lg 1 ja lg 2 alusel saab isikut karistada nüüd üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Indikaatorvahendi näidu alusel ei saa aga tõendada seda, kui suur oli alkoholi kontsentratsioon isiku väljahingatavas õhus isegi siis, kui indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul. Kuna M.S-i süüditunnistamisel ja karistamisel tugineti indikaatorvahendi näidule, millega ei saa tõendada alkoholi teatud kindlat kogust tema väljahingatavas õhus, tuleb 4 väärteomenetlus alkoholijoobes juhtimises osas, so.
S § 5 lg-s 2 sätestatut arvestades lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.
lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel on juhtimisõigus peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Karistuseks selle teo eest on rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistusregistri väljavõte kinnitab, et mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes oli M.S-ilt karistusena ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks (otsus jõustus 24.10.2008.a.) Ära kuulanud M.S-i enda selgitused, samuti tunnistajate ütlused ning lähtudes kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditest, kohus leiab, et M.S-i süü mootorsõiduki juhtimises 12.12.2008.a. kella 23.50 paiku Tallinnas Muhu tn. 11 maja juures ning liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju tekitamises on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei saa usaldusväärseiks pidada M.S-i ütlusi selle kohta, et tema ise sel õhtul (12.12.08.a.) autot ei juhtinud. Mitme tunni vältel sõidutas teda ringi S K, kes korralikult parkis ka sõiduauto Chrysler Sebring (xxx) Muhu tn.11 maja juurde ning lahkus sealt oma autoga. M.S-i ütluste kohaselt oli ta küll joobes ja jalg valutas, kuid ta jäi Muhu 11 maja juurde autosse, juhi kõrvalistmele vaid muusikat kuulama. Autoga kuhugi sõitma ei läinud. Ärkas siis kui politsei ta üle ajas. M.S-i sellised ütlused on ümber lükatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate MS ja N Z ütlustega. amas majas elav N. Z nägi, et M.S ise oma autoga maja juurde sõitis, seejärel veidi hiljem nägi ta oma auto signalisatsioonipuldi märguannet ja välja minnes avastas, et M.S oli tema autole tagant otsa sõitnud. Seetõttu kutsus ta välja politsei. Ka tunnistaja M. S kinnitas, et kui politsei kohale jõudis, istus M.S juhiistmel (mitte kõrvalistmel). Ta oli tukkuma jäänud, oli alkoholilõhnadega, korraldustele ei allunud ja ta tuli autost välja tirida. M.S-i auto ees parkinud sõidukil BMW (XXX) oli näha vigastusi tagastangel (kriimustused, muljumised) ja seetõttu kutsuti välja liikluspolitsei. Tunnistaja S K on üle kuulatud alles 13.03.09.a. (kolm kuud peale sündmust) ja ta on kirjeldanud, kuidas ta M.S-ile kesklinna baari järgi läks, et ta koju viia. Oma auto jättis ta Muhu tn-le ja seejärel sõidutas ta M.S-i Chrysleriga Piritale, käisid mere ääres, pärast viis M.S-i Gonsiori tänavale piljardit mängima, seejärel jälle Piritale pitsat sööma. Öösel kui kell oli ühe peal, viis ta M.S-i koju Muhu tn-le ja istus temaga veel 10 minutit autos. Seejärel sõitis ta oma autoga minema ja Dmitri jäi oma Chryslerisse reisijaistmele istuma ja muusikat kuulama (väärteomaterjalide lk. 39 – 42). Teisel ülekuulamisel on S. K püüdnud täpsustada kelleaegu, kuid ei osanud öelda, mis kel ta M.S-i juurest minema sõitis. Mäletas seda, et õhtul juba kodus olles andis ta pojale süüa, kontrollis ta kooliülesandeid ja pojal oli vaja järgmisel hommikul vara tõusta, et kella 8-ks kooli minna (väärteomaterjalide lk.47-51). Kuna 12.12.08.a. oli reedene päev, ja laupäeviti lapsed koolis ei käi, võis S. K kohtu arvates oma sõpra M.S-i sõidutada mõnel teisel päeval, mitte aga 12.12.08.a. 5 Kohtukutset S. Kile polnud võimalik kätte anda protokollis näidatud aadressil ja M.S ning tema kaitsja kinnitasid kohtule, et S. Ki asukoht on neile teadmata, ta võib viibida tööl Venemaal, kuid ühtegi aadressi nimetada ei osanud. Seega puudus kohtul võimalus S. Ki ütlusi täpsustada, kontrollida neid kohtuistungil. Kas ta sõidutas oma sõpra M.S-i just 12.12.08.a. või mõnel teisel õhtul, jääb kohtule arusaamatuks, sest seda kuupäeva ei ole ta millegagi seostanud. Ta on sõpra sõidutanud mitmeid kordi, kuna viimaselt oli karistusena juhtimisõigus ära võetud. Samuti ei välista kohus ka asjaolu, et S. K sõbra koju sõidutas ja auto korralikult ära parkis. Paraku ei tea tunnistaja seda, mida tegi M.S pärast tema lahkumist. Liiklusnõuete rikkumise ajaks on nii protokollis kui otsuses märgitud kell 23.50. Et aga oma poja koolitükke kontrollida, pidi S. K oma sõbra juurest lahkuma oluliselt varem. Liiklusõnnetuse aktis (lk.1) on fikseeritud, et sõiduauto BMW vigastused olid tagaosa stangel, Chrysleril olid vigastused esiosa stangel (numbrimärk). Vaatlusprotokolli kohaselt asus sündmuskoht Tallinnas Muhu 11 maja juures (tl.2), sündmuskoha juurde on lisatud ka fotod liiklusõnnetuses osalenud autodest, kuid vigastusi lähemalt kirjeldatud ei ole (väärteomaterjalide lk.19 – 23). Kohus ei nõustu M.S-i ja tema kaitsja väidetega, et autodel on vigastused erinevatel kõrgustel ja BMW-le ei saanud vigastusi tekitada M.S-i kasutuses olnud sõidukiga. Chrysleril on küll numbrimärk 30 cm kõrgusel, kuid ainult numbrimärk ei moodusta selle sõiduki esiosa stanget ning see lõpeb kõrgemal kui näiteks 50 cm. Autode tagaosa ja esiosa stangede juures olevalt mõõdulindilt on näha nende autode stange kõrgused ning kohus ei saa kuidagi välistada asjaolu, et sõiduauto BMW tagastangele sai tunnistajate poolt kirjeldatud vigastusi (kriimustused ja muljumine) tekitada sõiduautoga Chrysler. Kohtule esitatud arve kohaselt (tl.24) oli sõidukile BMW 523 (registrimärgiga XXX) tehtud remonttöid summas 11 518 krooni. Tunnistaja NZütluste kohaselt nägi ta 12.12.08 hilisõhtul, kuidas M.S-i juhitud auto keeras Linnamäe teelt Muhu tänavale. Mõni aeg hiljem nägi ta puldilt signaali, mis annab märku, et tema autoga on midagi juhtunud. Aknast vaadates ta nägi, et M.S-i auto seisab tema autole väga lähedal. Ta pani kohe riidesse, väljus ja nägi, et M.S oma autoga tagurdas ja lülitas mootori välja. Kuna ta oli oma auto tagastangel märganud kriimustust ja väikest mõlki, koputas ta M.S-i auto aknale ja ütles, et viimane on ta autot vigastanud. M.S vastas, et tema pole midagi teinud, tunda oli alkoholilõhna, samuti oli M.S-i jutt segane, mistõttu tunnistaja helistas politseisse. Kohtul ei ole alust kahelda nendes tunnistaja ütlustest ja ebaloogiliseks peab kohus hoopis kaitsja versiooni, et NZautole oli vigastusi tekitatud mingis teises situatsioonis ning ta püüdis ära kasutada olukorda, kus M.S oma autos istus ja tukastas ning laskis ta süüdlaseks lavastada, et saada kindlustushüvitist. Kohus ei pea võimalikuks, et enne kui tunnistaja helistas politseisse, suutis ta purjus M.S tõsta kõrvalistmelt juhiistmele. Ka tunnistaja M S ütlustest nähtub, et M.S istus oma autos juhiistmel, mitte kõrvalistmel. Kui politsei kohale jõudis, oli M.S autos magama jäänud, tunda oli alkoholilõhna, ta kõne oli häiritud ja raske oli teda autost välja saada, ka keeldus ta algul alkomeetrisse puhumast. Kuna M.S-i juhitud valge Chrysler oli väljakutse teinud isiku seletuse kohaselt par Kisel vigastanud tema autot, samuti nägi M. S ise kriimustust ja muljumisjälge autol BMW, kutsuti välja liikluspatrull. 6 Kohtuistungil kontrollitud tõendid annavad aluse väita, et 12.12.08.a. hilisõhtul on mootorsõidukit juhtinud M.S ja seda ajal, kui juhtimisõigus oli temalt ära võetud ning oma autot parkides on ta tagant otsa sõitnud teisele sõidukile ja põhjustanud liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju. Tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
S 63 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus ja seda seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et M.S on toime pannud teo, mis sisaldab kolme väärteokoosseisu. Tema teo raskuse hindamisel arvestati ka seda, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuna kohus lõpetab menetluse väärteos
lg 1 tunnustel, peab kohus põhjendatuks vähendada M.S-ile mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra, s.o. mõista talle karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o. 12 000 krooni. Põhjendatuks peab kohus aga lisakaristuse kohaldamist
Juhtimisõiguse on M.S-ilt ka varem ära võetud teise liiklusalase süüteo eest, kuid vajalikke järeldusi ei ole ta suutnud endale teha. Lisakaristuse kohaldamine otsuses näidatud määras on vajalik M.S-i mõjutamiseks edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti vastab see kohtu arvates õiguskorra kaitsmise huvidele. Seega juhindudes V™S § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusalase isiku olukorda. Tühistades määratud rahatrahvi 300 trahviühikut, mõistab kohus M.S-ile karistuseks
S § 63 lg 1 alusel rahatrahvi 200 trahviühikut ehk 12 000 krooni ning lõpetab menetlus süüteos
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.