Obsah (7)

§ 169§ 201§ 199§ 65§ 74§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2010.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-10947 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtui

§ 169

järgi Prokurör Tiina Viru Süüdistatav E.P, isikukood xxx, xxxxxxxxxxxxxxx, töötuna arvel, varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26.09.2006 otsusega

§ 201

lg 2 p 1 alusel rahaline karistus 4000 krooni; 2) Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 25.05.2009 otsusega

§ 199

lg 2 4, 7 alusel mõisteti vangistus 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Anu Rannaveski Resolutsioon Süüdi tunnistada E.P

§ 169

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 liita mõistetud Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 25.05.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 28 päeva vangistust ja mõista liitkaristuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. Kanda jääb 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga vastavalt

§ 69

sätestatud korrale, mille järgi ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, 476 tundi tähtajaga 14 kuud. Sellel ajal on E.P kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 sätestatule: 1) elama oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Vangla Pärnu Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista E.P-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu katteks 1083 (üks tuhat kaheksakümmend kolm) krooni, millele lisandub käibemaks 216.60 krooni. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034800017 või AS Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-10-10947, kaitsjatasu või sundraha“. Nimetatud kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsusele võib kohtumenetluse pool esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning apellatsioon tuleb esitada kirjalikult 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Süüdistus E.P süüdistatakse selles, et tema ta hoidub kuritahtlikult kõrvale 3.11.2008.a Tartu Maakohtu kohtumäärusest alates
2. novembrist 2008.a, millega temalt mõisteti välja M. S. kasuks nende alaealiste laste A. S., sündinud xxxxxxxxxxxxa ja M-A. S., sündinud xxxxxxxxxxxxxxx igakuine elatusraha 1200 krooni kuus kummalegi lapsele, so kokku 2400 krooni kuus. E.P töötas xxxxxxxxxxxxx farmitöölisena 19.06.2007.a kuni 31.05.2009.a ja sai töötasu sularahas kokku 39270 krooni. Ajavahemikul juuni-juuli 2009.a töötas ta xxxxxxxxxxxx töölisena ja sai töötasu sularahas kokku 8788 krooni. Eesti Haigekassalt sai ajavahemikul veebruar 2009 kuni august 2009 väljamakseid summas 23 993 krooni. Elatusraha maksis ta peale kohtumääruse tegemist vaid 29.11.2008.a 2400 krooni M. S. pangaarvele. Seisuga 02.08.2010.a on tekkinud elatise võlg kokku 33600 krooni. Ü.A., saades töötasu ja muid sissetulekuid jättis tasumata temalt kohtumäärusega väljamõistetud elatusraha oma kahele lapsele, pani toime kuriteo, mis seisnes lapse ülalpidamiskohustuse rikkumises ja on

§ 169järgi kuritegu.

Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatav kinnitab, et on süüdistuses märgitud teod toime pannud. Süüdistusest ja kokkuleppekohasest karistusest on ta aru saanud ja nõustub karistusega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava E.P-ga karistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb ta süüdi tunnistada

§ 169järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tema süüdi tunnistamist

§-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 2 kuud.

§ 65

lg 2 liita 25.05.2009.a otsusega ärakandmata karistus 5 kuud 28 päeva, saades liitkaristuseks 7 kuud 28 päeva vangistust.

§-de 74 lg 6 ja 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 594 tundi tähtajaga 14 kuud. Sellel ajal on kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 sätestatule. Vastavalt Kr

MS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni ning kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel, mis on kohtueelse menetlusega kokku on 1083 krooni ja käibemaks 216.60 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel

§-dest 169; 69, 65 lg 2, 74 lg 1; 75 lg 1 p 1 ja KrMS §-dest 180, 180 lg 3, 189 lg 3, 190, 248 lg 1 p 4, 249, 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2