← Eesti

1-09-8023/10

Obsah (5)§ 199§ 213§ 64§ 68§ 56

1-09-8023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 4. augustil 2009.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas 1-09-8023 Kohtuko

§ 199

lg 2 p 9, 213 lg 1 järgi lühimenetluses; Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav G.D Varasem karistatus Kaitsja isikukood: XXX, EV kodanik, emakeel vene keel, elukoht xxx, põhiharidusega, ei tööta, oli kahtlustatavana kinni peetud 18.19.02.2009.a; 01.03.2009.a; 02.03.2009.a; tõkend vahistamine kohaldatud kohtumääruse alusel 3.märtsist 2009.a. Varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimane karistus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 24.10.2008.a otsusega

§ 199lg 2 p 4 alusel vangistusega 9 kuud; Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud; vabanes pärast karistse kandmist 31.12.2008.a Eva Rivis Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 312 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G.D

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta.

2. Süüdi tunnistada G.D

§ 213lg 1 järgi ja karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista G.D-le liitkaristuseks vangistus 1 aasta. RESOLUTSIOON 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra ning mõista Ilja G.D´ile lõplikuks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka G.D poolt eelvangistuses viibitud aeg 18.-19.veebruar 2009.a so 2 päeva, 01.märts 2009.a so 1 päev, 02.märts 2009.a so 1 päev, samuti 3.märtsist kuni 3.augustini 2009.a so 5 kuud ja 1 päev, kokku eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 5 päeva, seega ärakandmata karistuseks alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast so 4.augustist 2009.a on G.D vangistus 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva.

  1. G.D suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
  2. Asitõend – Cd-plaat turvakaamera salvestusega, jätta kriminaalasja juurde.
  3. Välja mõista G.D-lt tsiviilhagide katteks: • Kannatanu A-Selveri AS kasuks summas 129,00 krooni; • Kannatanu JK kasuks 8280 krooni ja • Kannatanu Rimi Eesti Food AS kasuks 189, 90 krooni.
  4. Välja mõista G.D-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu summas 1651, 20 krooni.
  5. Välja mõista G.D-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha summas 6525 krooni. Väljamõistetud kaitsjatasu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034800017 või Swedpangas konto nr
  6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.D 1-09-8023 kaitsjatasu“ või „G.D 1-09-8023 sundraha“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 26.augustil 2009.a. SÜÜDISTUS G.D on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et G.D, isikuna, kes on aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, uuesti 18.02.2009.a. kella 15:35 ajal Tallinna mnt 4 kaupluses Saku Säästumarket võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pudelit rummi Bacardi maksumusega 189,90 krooni pudel, kogumaksumusega 379,80 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, 25.02.2009.a. ajavahemikul 10:20 kuni 13:10 Tallinnas, XXXkorterist 26 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isa VM kuuluva televiisori „Philips“ väärtusega 5500 krooni. Samuti tema, 01.03.2009.a. kella 11:16 ajal Tallinnas, Sõle 51 A-Selver AS-i kaupluses Pelgulinna Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil raseerija Gillet Fusion maksumusega 99 krooni ja raseerija Gillet Fusion Man maksumusega 129 krooni, kokku kaupa 228 2 krooni väärtuses ning möödus kassast selle eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega, oma tahtliku tegevusega G.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 22.02.2009.a kella 19:30 paiku avastades Torupilli Selveri parkimisplatsilt leitud rahakotist JK väljastatud Swdbanga konto nr XXXXXXXXXXXXX pangakaardi ja PIN-koodi, võttis samal päeval alates kella 20:34 kuni 20:38 7 korral Tallinnas Katusepapi 37 asuvast sularahaautomaadist JK kontolt sularaha kokku 7500 krooni, sisestades identifitseerimiseks ja kontole juurdepääsu saamiseks PIN-koodi ebaseaduslikult, s.o pangakonto omaniku nõusolekuta, saades varalist kasu ja sekkudes sellisel viisil kannatanu konto andmetöötlusprotsessi, mille tulemusel vähenes kannatanu pangakonto jääk 8000 krooni võrra. Seega, oma tahtliku tegevusega pani G.D toime arvutikelmuse

§ 213

lg 1 järgi, s.o varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja kasutamise teel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav G.D selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, märkides, et täiendavaid ütlusi ta toimunu kohta anda ei soovi. Süüdistatav selgitas, et ta on üritanud 13 aastat oma narkootiliste ainetega seotud probleeme lahendada ning vabanemise korral läheks ta isa juurde elama, isaga on tal head suhted ja viimane on talle andeks andnud. G.D kaitsja Eva Rivis tõdes, et isik on toime pannud II astme kuriteod, isikule esitatud süüdistus on põhjendatud, kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid: 22.02.2009.a. arvutikelmuse episood JK poolt 23.02.2009.a esitatud avaldust selle kohta, et tema käis

  1. veebruaril, umbes kella 19.15 paiku Kadrioru Selveris, kus tasus sularahas. Peale seda pani ta rahakoti tasku ja sõitis koju. Rahakoti kaotust pani ta tähele kell 22.00 ning umbes sellel ajal helistas ta ka Swedpanka ning sulges kaardi. Swedpank andmetel oli kasutatud tema krediitkaarti Statoili pangaautomaadis Peterburi mnt alguses. Kaardilt võetud summa oli 8000.- krooni. Rahakotis olid: ID – kaart, juhiload, tavaline pangakaart, krediitkaart, natuke sularaha üle 100.- krooni, kliendikaardid, haigekassa kaardid tema enda ja tütre AMK nimele. Kokku kahjusumma on 8150.- krooni. Avaldusele oli lisatud kontoväljavõte ja ID - kaardi sertifikaatide peatamise avaldus; (kd I tl 42 – 43) Väljavõtet JK arvelduskontost nr XXXXXXXXXXXXX ajavahemiku 22.02.2009.a. kuni 23.02.2009.a. kohta, millest nähtub, et märgitud ajavahemikul ja nimelt 22.02.2009.a. on sularahaautomaadist HAN00113 kell 20:34 välja võetud sularaha summas 1000,00.- krooni ja 1000,00.- krooni, kell 20:35 on välja võetud sularaha 1000,00.- krooni ja 1000,00.- krooni, kell 20:36 on välja võetud sularaha summas 2500,00.- krooni, kell 20:37 on välja võetud sularaha summas 1000,00.- krooni, kell 20:38 on välja võetud 100,00.- krooni, maha on arvestatud summaarne teenustasu summas 400,00.- krooni, deebetkäive kokku 8000,00.- krooni; (kd I tl 44) 3 Kannatanu JK poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et 22.02.2009.a. kella 19:15 ajal käis ta Kadrioru Selveris ning maksis oma ostude eest infoleti poolses kassas sularahas. Enda mäletamist mööda pani ta rahakoti jope taskusse, kuid võis jätta ka kassaliini äärele, täpselt seda meenutada ta ei suuda, kuna sel päeval oli tal tugev peavalu. Ta pani kaubad kilekotti ja sõitis autoga koju. Umbes kell 22.00 avastas ta, et ta jopetaskus ei ole rahakotti. Ta vaatas ka ostukotti ja otsis autost, aga rahakotti ta ei leidnud. Pärast seda helistas ta Swedpank infotelefonile ning ütles, et arvatavasti on ta kaotanud oma pangakaardi. Samuti küsis ta, et, kas tema pangakaarti on kasutatud, kuid vastati eitavalt. Seejärel küsis infoliini töötaja temalt, kas ta on kasutanud oma krediitkaarti. Kui ta oli saanud teada, et krediitkaarti oldi kasutatud, siis sulges ta nii oma deebet - kui ka krediitkaardi. Järgmisel hommikul kella 10:00 ajal peatati Swedbank esinduses ka tema ID kaardi sertifikaadid, lisaks sai ta pangas teada ka seda, et tema krediitkaardilt oli välja võetud kokku sularaha 8000.krooni. Rahakott oli tal musta värvi karedast materjalist, rahakotis oli tal temanimeline Swedbank krediit – ja deebetkaart, juhiluba ja ID kaart ning umbes 100 krooni sularaha, samuti AMK haigekassakaardid, sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr XXX- tähtedega võib eksida – registreerimistunnistus ning erinevad kliendikaardid – Ehituse ABC, Juku mänguasjade keskus, Rademar. Varguses ta kedagi kahtlustada ei oska. ID – kaardi taastamine läks talle maksma 250 krooni, deebetkaardi taastamine 30 krooni, uue juhiloa ja registreerimistunnistuse maksumust ta hetkel ei tea vaid need täpsustab ta hiljem. Vargusega on tema – JK’le tekitatud kahju kokku 8280.krooni; (kd I tl 45-46) Swedbank AS vastust järelepärimisele, millest nähtub, et Hansapank AS on politseile esitanud sularahaautomaadi HAN00113 videokaamera salvestused ajavahemiku 22.02.2009.a. kella 20.30 – 20.40 kohta; (kd I tl 51) Fototabeleid kriminaalasjas nr 09230103347, millises on kajastatud väljavõtted Hansapanga AS poolt politseile edastatud videosalvestisest sularahaautomaadi HAN00113 kasutamise kohta 22.02.2009.a. kella 20.30-20.40 ajal; (kd I tl 52-55) Tunnistaja LM poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et tema annab vabatahtlikult välja JK nimelise juhiloa nr XXX, mille ta leidis 01.04.2009.a. koristamise käigus G.D toas, sektsioonikapi pealt oma elukohas; (kd I tl 56-58) Kahtlustatava G.D poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et 22.02.2009.a. õhtul leidis ta Torupilli Selveri ees olevalt parkimisplatsilt rahakoti. Rahakott oli tumedat värvi, vist nahast. Rahakotis oli juhiluba JK nimele, kaks pangakaarti, umbes 100.- krooni sularaha ja palju erinevaid kliendikaarte, samuti auto pass. Ta nägi, et rahakotis oli konto väljavõte koos PIN koodiga. Ta võttis rahakotist välja pangakaardid ja juhiloa, ülejäänud asjad viskas ta koos rahakotiga minema kusagile põõsastesse. Pärast seda läks ta Katusepapi tänaval asuva sularahaautomaadi juurde ja võttis sealt leitud pangakaardiga raha välja. Raha võttis ta välja seitse korda, kokku 8000.- krooni. Korraga ta suurt summat ei võtnud, sest arvas, et kaardil on mingi limiit. Raha, mis ta võttis, kulutas ta oma tarbeks ära. Pangakaardid viskas ta peale raha võtmist kusagile maha. Juhiluba on tal kodus ning ta on nõus vabatahtlikult nõus kodus oleva juhiloa politseile üle andma. Juhiloa saab politseile üle anda ta ema. Isik, kes koos temaga on näha turvakaamera salvestusel ei olnud teadlik, et ta leitud pangakaardiga raha välja võttis, viimane on ta sõber, raha kulutamises viimane ei osalenud. (kd I tl 97-100) 25.02.2009.a. televiisori varguse episood: Kannatanu VM’i poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et 25.02.2009.a. kell 10.20 oli teler Philips maksumusega 5500.- krooni Tallinnas XXX asuva korteri elutoas. Lahkudes sulges ta ukse 4 alumise luku, tema poeg G.D jäi koju telerit vaatama. Tagasi tuli ta kell 13.10, uks oli suletud, kuid lukustama, poega ja telerit kodus ei olnud. Teleri võis kodunt varastada üksnes poeg, sest kui ta kodunt lahkus, pani ta ukse lukku ja kui nende korterisse oleks tunginud varas, oleks viimane võtnud ka muid väärisasju. Varaline kahju on tekitatud summas 5500.- krooni ning ta soovib selle summa ulatuses esitada tsiviilhagi. (kd I tl 19-22) Kannatanu VM’i poolt eeluurimisel täiendaval ülekuulamisel antud ütlusi selle kohta, et oma eelnevalt antud ütlustele tahab ta täiendavalt lisada, et 25.02.2009.a. kella 10:20 paiku kui ta lahkus jäi koju tema poeg G.D üksinda. Umbes kella 13:10 paiku jõudis ta koju tagasi, siis oli korteriuks suletud, kuid lukustamata. Kodus ei olnud kedagi, korter oli täiesti tühi. Siis ta nägi, et kodus ei olnud enam televiisorit Philips. Ta helistas tütrele, et rääkida, mis on juhtunud. Ta kahtlustas kohe, et televiisori on ära viinud poeg G.D. Televiisor Philips, diagonaaliga 81 oli ostetud 2004.a. või 2005.a., ostuhind oli 7000.- krooni. Poeg tuli koju sama päeva õhtul umbes 22:30 paiku. Ta küsis pojalt, kus on televiisor, millele poeg vastas, et viis pandimajja. Poeg ütles talle, et ta ei muretseks, et ta ostab ise televiisori pandimajast välja, kuid tema VM seda ei usu, sest viimane on ka varem sedasama televiisorit ja ka muid esemeid pandimajja viinud ja alati on nad ise pidanud need asjad välja ostma. Hiljem peale avalduse kirjutamist avastas ta, et kodunt on kadunud veel triikraud maksumusega 240.- krooni, 4 raamatut kokku maksumusega 390.- krooni, abikaasale kingitud kaks lõhnavett, nimetust ta öelda ei oska kokku maksumusega 850.- krooni. kokku tekitati talle vargusega kahju 8480.- krooni ning selles summas soovib ta esitada tsiviilhagi. Ta küsis pojalt kadunud asjade kohta, kuid konkreetset vastust ta ei ole saanud. Poeg ütleb, et võib-olla võttiski. Poeg ütles, et parfüümid müüs ta maha ning sai nende eest mingi naeruväärselt väikse summa. Teiste asjade kohta ei öelnud ta midagi. Pandimaja kviitungi, millega televiisor oli panti antud, sai tema – VM enda kätte, selle ta küsis pojalt ja viimane andis kviitungi talle ning selle kviitungi annab ta politseile vabatahtlikult üle. Poeg on pidevalt kodunt asju ära viinud, põhjendades seda sellega, et tal on vaja raha võlgade maksmiseks. Kellele või, kui palju ta võlgu on, seda tema – VM öelda ei oska. (kd I tl 23-24, 26) SMSRAHA OÜ väljastatud käsipandi lepingut nr 09/02/25/03, millisest nähtub, et märgitud leping sõlmiti 25.02.2009.a. SMSRAHA OÜ esindaja A. M kui pandipidaja ja G.D kui pantija vahel. Sõlmitud lepingu kohaselt andis pandipidaja panijale 310 EEK lühiajalist laenu s.o 10 päevaks, laenu kustutamise tähtajaks lepiti kokku 07.03.09.a. Laenu kustutamisel kohustus pantija maksma pandipidajalt saadud laenusumma koos intressiga kokku 351.- krooni ning pantija andis pandipidajale laenusumma tagatiseks, pandiks Philips’i TV; (kd I tl 25) AM eeluurimisel 03.03.2009.a. tunnistajana antud ütlusi sh ütluste eesti keelset tõlget selle kohta, et tema töötab Majaka tn 36 asuvas pandimajas vastuvõtjana. 25.02.2009.a. pantis G.D teleri Philips, selle kohta koostati leping nr 09/02/25/
  2. 03.03.2009.a. sai tema – AM politseitöötajatelt teada, et see teler, mille ta vabatahtlikult ära annab on varastatud; (kd I tl 29-33) Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuse politseivaneminspektor Ü. Õun 04.02.2009.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevaid fototabeleid, millistest nähtub, et märgitud kuupäeval teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldavateks objektideks olnud televiisor Philips ja selle kaugjuhtimispult. Vaadeldud esemeid menetlustoimingu käigus fotografeeriti, fotod paigutati fototabelitesse, vaadeldud esemed – televiisor Philips ja kaugjuhtimispult tagastati kannatanu VM’ile; (kd I tl 35-39) G.D eeluurimisel 02.03.2009.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle koha, et temale on arusaadav, milles teda kahtlustatakse, tema on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, selgitades, et 25.02.2009.a. umbes kella 12:00 paiku võttis ta oma kodunt televiisori Philips ja viis selle pandimajja. Televiisori viis ta pandimajja, mis asub Tallinnas Sikupilli trammipeatuse juures. 5 Televiisori viis ta pandimajja sellepärast, et tal oli selleks päevaks raha vaja. Milleks tal raha vaja oli, seda ta öelda ei taha. Televiisori eest sai ta 310.- krooni, raha raiskas ta oma tarbeks ära. Televiisor kuulus tõenäoliselt ta isale. Pandimaja kviitungi andis ta isa – VM’ile. Ta tunnistab puhtsüdamlikult oma süüd, rohkem midagi lisada ei ole; (kd I tl 92-94) 01.03.2009.a. Pelgulinna Selveris toimepandud varguskatse episood: A-Selver AS kauplus Pelgulinna Selver 01.03.2009.a. Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldust nr 56, millest nähtub, et palutakse vastutusele võtta 01.03.2009.a. kell 11:23 kaupluses Pelgulinna Selver aadressil Sõle 51 õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati A – Selver AS kuuluvat maksmata kaupa 228,00.- krooni väärtuses ja nimelt: Gillet Fusion + karp tootekoodiga 7702018921171, kogus 1 tk maksumusega 99,00.- krooni (korras, tagastatud kauplusele) ja Gillet Fusion Man tootekoodiga 7702018949205 kogus 1 tk maksumusega 129,00.- krooni (rikutud, ei ole tagastatud kauplusele). Samuti palutakse esitatud avalduses tunnistada A – Selver AS tsiviilhagejaks 129,00.- krooni (rikutud kauba kogusumma) väärtuses; (kd I 60-61) Õigusvastase teo toimepanemise akti, millisest nähtub, et 01.03.2009.a. kell 11:23 peeti G4S turvatöötaja V Kuznetsov poolt Sõle tn 51 kaupluses Pelgulinna Selver kinni õigusrikkujana Ilja G.D, kelle juurest leiti kauplusele kuuluvat kaupa ja nimelt: Gillet Fusion + karp tootekoodiga 7702018921171 kogus1 tk maksumusega 99,00.- krooni (korras, tagastatud kauplusele) ja Gillet Fusion Man tootekoodiga 7702018949205 kogus 1 tk maksumusega 129,00.- krooni (rikutud, ei ole tagastatud kauplusele); (kd I tl 62) Kannatanu K Rammul poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et tema töötab A-SELVER AS-is sisekontrollispetsialistina ja antud kriminaalajas raames esindab ta A-SELVER AS-i. 01.03.2009.a. kella 11:23 paiku A-SELVER AS-i kaupluses aadressiga Tallinn Sõle 51, möödus üks meesterahvas kassadest, jättes tasumata järgmiste kaupade eest – raseerija Gillett Fusion + karp tootekoodiga 7702018921171 maksumusega 99.- krooni ja raseerija Gillett Fusion Man tootekoodiga 7702018949205 maksumusega 129.- krooni. Raseerija Gillett Fusion koos karbiga oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Raseerija Gillett Fusion Man oli rikutud ja seda ei ole võimalik enam müüki panna. Raseerija vaakumpakend on ühest servast katki lõigatud. Varguse avastas nende kaupluse turvatöötaja V Kuznetsov, kes pidas meesterahva peale kassaderivi läbimist kinni. Kokku tekitati ASELVER AS-ile materiaalset kahju 129.- krooni ning A-SELVER AS soovib esitada märgitud summas – 129.- krooni ulatuses tsiviilhagi; (kd I tl 66-67) Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuse politseivaneminspektor Ü. Õun 12.03.2009.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevaid fototabeleid, millistest nähtub, et märgitud kuupäeval teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldavaks objektiks olnud raseerija Gillete Fusion Man tootekoodiga 7702018949205, mida ka fotografeeriti. Teostatud vaatluse käigus tuvastati, et raseerija oli pakendatud läbipaistvasse plastikust vaakumpakendisse, mis oli ümbritsetud reklaampaberiga. Kampaania reklaampaber oli piklik riba, mis oli ümber pakendi kokku kleebitud. Raseerija pakendi parempoolne pind oli vigastusteta, pakendi vasakpoolne külg oli lahti rebitud või lahti lõigatud. Raseerija oli pakendis koos alusega, raseerija oli kinnitatud alusele ning läbipaistva teibiga kinnitatud aluse külge ja raseerijat ei olnud võimalik aluselt eemaldada teipi rikkumata. Raseerijal endal nähtavaid vigastusi ei olnud. Peale teostatud menetlustoimingut paigutati raseerija Gillette Fusion Man tootekoodiga 770201898949205 Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi, asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn; (kd I tl 68-72) Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuse politseivaneminspektor Ü. Õun 12.03.2009.a. koostatud asitõendite hoiuruumi paigutamise akti, 6 millest nähtub, et märgitud kuupäeval on antud Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumi paigutamiseks üle järgmised asitõendid ja nimelt: raseerija Gillette Fusion Man; (kd I tl 73) Tunnistaja V Kuznetsov poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et 01.03.2009.a. turvas ta kauplust Selver, Sõle
  3. Töötades videovalve monitoride taga, nägi ta kell 11.16, kuidas hallis jopes, musta värvi pükstes, musta värvi mütsiga noormees võttis riiulilt kaks tükki žilette Gillette. Viimane võttis need karbist välja, karbid pani tagasi, žiletid aga peitis oma jope alla. Kell 11.23 väljus noormees kassaadeliini kaudu ega tasunud riiete alla peidetud kauba eest. Kell 11.23 pidas tema – V Kuznetsov noormehe kinni, juhtis viimase turvaruumi, kus viimase riiete alt leiti kaks pakendita žiletti Gillett, mis ta oli toonud kassaliini kaudu välja kauba eest maksmata. Kaup oli kogusummas 228.- krooni, ühe žileti pakend oli 99.- krooni ja teine 129.- krooni, üks tagastati kauplusele ja teine mitte, sest oli rikutud. №ormees anti üle politseile; (kd I tl 74-76) Kahtlustatava G.D poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et ta mõistab, milles teda kahtlustatakse, kinnitades, et tunnistab oma süüd täielikult, selgitades, et 01.03.2009.a. sisenes ta Sõle tn asuvasse kauplusesse Selver. Alguses jalutas ta kaupluses ringi, lihtsalt niisama vaatas kaupa. Kuna ta tahtis süüa, siis otsustas ta midagi varastada. Valik langes habemeajamiskomplektile. Ta võttis ühe habemeajamiskomplekti, võttis selle karbist välja, karbi rebis seejuures katki, komplekti peitis enda põue. Teist komplekti ta karbist välja ei võtnud vaid peitis selle jope varrukasse. Pärast seda möödus ta kassast, suundus väljapääsu poole, kuid ei jõudnud selleni. Tema juurde tuli turvamees ja juhatas ta turvaruumi. Turvaruumis võttis ta ise varastatu jope alt välja; (kd I tl 108-111) 18.02.2009.a. Saku Säästumarketis toimepandud varguskatse episood: Rimi Eesti Food AS 18.02.2009.a. Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldust, milles teatatakse, et 18.02.09.a. kell 15:35 peeti Rimi Eesti Food AS Saku Säästumarket kaupluses asukohaga Tallinna mnt 4, Saku kinni isik, kes möödus Säästumarketi kassadest jättes kauba eest tasumata ja nimelt: Rumm Bacardi 2 tk, 1 tk väärtus 189,90.- krooni, koguväärtuses 379,80.- krooni, kaup oli rikutud; (kd I tl 152) Kannatanu P R poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et tema töötab Rimi Eesti Food AS Saku Säästumarketis juhatajana ning 18.02.2009.a. tema olles tööl kella 15:20 paiku märkas alkoholileti juures ühte keskmist kasvu umbes 30 aastast noormeest, kellel oli peas musta värvi müts, seljas rohekas – hallikat värvi jope, jalas helesinist värvi teksapüksid, jalas musta värvi kingad, käes valge-sinise kirju kilekott, milles tundus sees olevat mingi riideese. №ormehe käitumine tundus talle kahtlane, noormees vaatas koguaeg ringi ja justkui kontrollis, kas keegi teda vaatab või ei. Tema – P R otsustas seda noormeest natuke jälgida ja vaadata, mida viimane teeb. Kedagi teist peale selle noormehe alkoholileti ääres ei olnud ning tema- P R oli eemal teise riiuli ääres. Ta nägi, et eelpool kirjeldatud noormees pani enda käes olevasse kilekotti midagi riiulilt, mida täpselt, seda ta ei näinud. Seejärel asetas viimane kilekoti oma ostukorvi, mille oli müügisaali sisenedes kaasa võtnud. Seejärel läks noormees mõned sammud paremale poole, veiniriiuli äärde ja asetas enda ostukorvi ühe pudeli veini. Seejärel suundus see noormees kassalindi äärde, kassalindile asetas noormees ühe pudeli veini, ühe paki närimiskummi ja ühe paki sigarette. Kui kassapidaja esitas talle summa, mille noormees võlgnes kauba eest, selgus, et noormehel ei olnud raha kaasas. №ormees ütles, et tal pole raha ja viimane esitas telefoni kõnekaardi, öeldes, et see on pangakaart. Vahetusevanem läks kassalindi juurde ja tühistas tseki ära, ning kassapidaja võttis kauba ära. Seejärel möödus noormees kassalindist ning hakkas poest väljuma nii, et midagi ei ostnud. Tema – P R läks noormehe juurde, kui viimane oli juba välisukse juures ja palus tal viimase käes olevat kilekotti näidata. №ormees ise ei tahtnud talle näidata, mis seal sees on ning tema – P R haaras koti ühest sangast ja ta nägi, et kilekotis oli kaks pudelit rummi Bacardi. 7 №ormees hakkas talle vastu ja hakkas end ära rebima, sõimates teda litsiks, samuti ütles noormees talle, et „Sul tuleb silmad peast ära lõigata“. Tema – P R palus kiiresti ühel kassapidajal poeuks sulgeda, kuna noormees püüdis välja minna ja tema kartis, et ta ei suuda viimast oma jõuga kinni hoida. Poes tuli üks klient talle appi noormeest kinni hoidma. №ormehel kukkus kilekott maha ning üks pudel Bacardit purunes. Seejärel võttis tema – P R selle kilekoti maast üles ja samal ajal võttis noormees maast üles oma kampsuni, mis oli maha kukkunud. Siis selgus, et need kaks 0,5 liitrilist Bacardit olid väärtusega 189,90.- krooni ja võetud olid need nende poe riiulilt ning noormees kavatses need joogid varastada. Nende poele tekitati varalist kahju kokku 379,80.krooni, millest 189.90.- krooni moodustas lõhutud Bacardi pudel; (kd I tl 153-154) Kahtlustatava G.D poolt eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et talle on arusaadav, milles teada kahtlustatakse, ta tunnistab end süüdi täielikult ja kahetseb toimunut puhtsüdamlikult, selgitades, et ta läks üksinda Sakus asuvasse kauplusesse Säästumarket ja kõndis seal mööda müügisaali ringi. Alkoholiosakonnas võttis ta kaks pudelit Bacardit ja pani need endale kilekotti, kilekoti omakorda pani ostukorvi. Pärast seda võttis ta pudeli veini ja suitsupaki ja läks kassa juurde, kus tõstis need kassa ees kassalindile. Bacardi oli tal kilekotis ja neid ta kassalindile ei tõstnud. Kassas avastas ta, et tõepoolest pole tal raha. Tal pidi olema kaasas pangakaart. Ta tahtis veini ja suitsu eest maksta. Ta ütles kassapidajale, et tal ei ole raha ja sel põhjusel loobus ta ostust. Elioni kaarti ta tasumiseks ei ole esitanud, selle võttis ta juhuslikult välja, kui otsis taskust raha või pangakaarti. Elioni kaart oli tal helistamiseks taksofoniga ja maksta sellega ei saa, mida kassapidaja seal mõtles, seda ta ei tea. Pärast seda läks ta koos kilekotiga väljapääsu poole, Bacardi oli tal kilekotis. Kassas ta neid ei esitanud ja nende eest ta ei maksnud. Välisukse ees tuli tema juurde naisterahvas ja pidas ta kinni. Viimane seisis seal ja palus tal näidata kilekotti ja naisterahvas haaras sellest kinni. Tema – G.D otsustas kilekoti käest lahti lasta ja ära joosta, kuid tal ei õnnestunud. Naisterahvas haaras tal kapuutsist kinni ja sellisel moel pidas ta kinni. Tema – G.D rabeles ennast viimase haardest lahti ja võib-olla sel hetkel ütles ta midagi viimase aadressil, kuid mida täpselt, seda ta ei mäleta. See ei olnud spetsiaalselt ja tema – Ilja – G.D ei ole kedagi tahtlikult ähvardanud ja solvanud. Nende kähmluse käigus, kas naisterahva või tema käest kukkus välja see kilekott ja seal läks midagi puruks. Mõlemad pudelid olid seal ja see kõik jäi pärast ta kinnipidamist sinna kauplusesse. Tema – G.D kahetseb toimunut puhtsüdamlikult; (kd I tl 160-165) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava G.D poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ja nimelt 22.02.2009.a. arvutikelmuse episoodis: JK23.02.2009.a. koostatud, Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldusega, JK Hansapank AS oleva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõttega ajavahemiku 22.02.2009.a. kuni 23.02.2009.a. kohta, JK eeluurimisel 04.03.2009.a. kannatanuna antud ütlustega, Swedbank dokumentide haldamise osakonna vanemspetsialist TK 11.03.2009.a. Põhja Politseiprefektuurile koostatud vastusega järelepärimisele, Põhja Politseiprefektuuri VVKT Ida teenistuse politseivaneminspektor Ü. Õun koostatud fototabelitega kriminaalasjas nr 09230103347, LM eeluurimisel 01.04.2009.a. tunnistajana antud ütlustega ja G.D eeluurimisel 31.03.2009.a. kahtlustatavana antud ütlustega, 25.02.2009.a. televiisori varguse episoodis: VM’i eeluurimisel 25.02.2009.a. ja 02.03.2009.a. kannatanuna antud ütlustega, SMSRAHA OÜ väljastatud käsipandi lepinguga nr 09/02/25/03, AM eeluurimisel 03.03.2009.a. tunnistajana antud ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuse politseivaneminspektor Ü. Õun 04.02.2009.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fototabelitega ja G.D eeluurimisel 02.03.2009.a. kahtlustatavana antud ütlustega, 01.03.2009.a. Pelgulinna Selveris toimepandud varguskatse episoodis: A-Selver AS kauplus Pelgulinna Selver 01.03.2009.a. Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldusega nr 56, õigusvastase teo toimepanemise aktiga, K Rammul eeluurimisel 08.04.2009.a. kannatanuna antud 8 ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuse politseivaneminspektor Ü. Õun 12.03.2009.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate fototabelitega, Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Varavastaste kuritegude talituse Ida teenistuse politseivaneminspektor Ü. Õun 12.03.2009.a. koostatud asitõendite hoiuruumi paigutamise aktiga, V Kuznetsov eeluurimisel 01.03.2009.a. tunnistajana antud ütlustega sh eesti keelsete ütluste tõlkega ja G.D eeluurimisel 01.03.2009.a. kahtlustatavana antud ütlustega ning 18.02.2009.a. Saku Säästumarketis toimepandud varguskatse episoodis: Rimi Eesti Food AS 18.02.2009.a. Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldusega, P R eeluurimisel
  4. veebruaril 2009.a. kannatanuna antud ütlustega ja G.D eeluurimisel 19.02.2009.a. kahtlustatavana antud ütlustega, sh eesti keelse ütluste tõlkega on G.D süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on G.D tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ - de 199 lg 2 p 9 ja 213 lg 1 järgi. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

§ 199

lg 2 p 9 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on

§ 213

lg 1 järgi s.o varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et kannatanu JK arvelduskontole juurdepääsu võimaldanud vahendid sattusid süüdistatava G.D valdusesse ja said viimasele teatavaks arvelduskonto omaniku nõusolekuta, millisest tulenevalt puudus G.D nii konto kasutamise kui ka käsutamise õigus - antud asjaolu on tuvastatud nii kannatanu JK eeluurimisel kui ka süüdistatava G.D poolt eeluurimisel antud ütlustega. G.D on varem korduvalt nii väärteo – kui ka kriminaalkorras karistatud isik ja seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Süüdistatava G.D enda kohtus antud ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et tegemist on isikuga, kes tarvitab regulaarselt narkootikume, süüdistatav kinnitas kohtus, et üritab juba 13 aastat narkootikumidega seotud probleeme lahendada, samuti on tuvastatud asjaolu, et Ilja G.D ei õpi ega tööta, mida loeb kohus ka iseloomustavaks asjaoluks. G.D on kohtule põhjendanud oma kuritegude toimepanekut asjaoluga, et tal ei ole raha. Kohtu hinnangul 9 viitab see asjaolule, et G.D-le on varavastaste kuritegude s.t varguste toime panemine muutunud oluliseks elatusallikaks. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolset kahetsemist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et Ilja G.D on toime pannud tahtlikult teise astme kuritegusid.

§ -de 199 lg 2 p 9 ja 213 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks G.D karistamist rahalise karistusega ning eelkõige pidades silmas isiku majanduslikku olukorda – isikul rahalised vahendid puuduvad, töökohta tal ei ole ning seetõttu oleks viimasel rahalise karistuse täitmine võimatu. Käesoleval juhul leiab kohus, et G.D tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et oma kuritegeliku käitumisega tekitas G.D kannatanu JK’le otsest materiaalset kahju 8280,00.- krooni ulatuses, A-Selver AS’ile 129,00.- krooni ulatuses ja Rimi Eesti Food AS’ile 189,90.- krooni ulatuses, märgitud summade ulatuses on kannatanu esitanud ka tsiviilhagid, mida kohus peab põhjendatuks ning, mis kuuluvad G.D-lt kannatanute kasuks välja mõistmisele, samuti leiab kohus, et süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 31 lg 1; 311; 312. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.