1-08-12319 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2008.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-12319 (06231401088) Kohtunik Tatja

1 aasta vangistust. 2 KarS § 73 lg.1 alusel ei pöörata vangistust osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub ärakandmisele 2(kahe) kuuline vangistus , ülejäänud 10 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui I.K ei pane 3(kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt kandmisele asumise päevast. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta I.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. I.K-

kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Mõista välja I.K-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisitasu 5750 ( viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni (isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktid nr 255 25.07.2006.a ja nr 222 19.07.2007.a) ja määratud kaitsjale makstud tasu 1734.60 krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „1-08-12319, I.K, sundraha, ekspertiisikulu, kaitsjatasu“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse ja on kättesaadav kohtu kantseleis
2. päeval pärast apellatsiooniteate registreerimist Liivalaia tn kohtumaja kantseleis. ESITATUD SÜÜDISTUS I.K süüdistatakse selles, et tema 11.04.
3. a kella 22:40 ajal, omamata vastava kategooria juhtimise õigust /ARK ei olnud talle juhiluba väljastanud – LS § 22 lg 1/, olles teadlikult tarvitanud alkoholi ja istunud mootorsõiduki rooli /alkoholijoove 2,10 promilli –

§ 76p 1/ juhtis mootorsõidukit Xxxregistreerimisnumbriga xxx

Tallinnas Randvere teel Mähe tänava suunas, jõudes Randvere 14 asuva maja juurde, ei kohandanud sõidukiirust arvestades ilmastikutingimusi /pime aeg; tehisvalgustus/ ning muid liiklusolusid /järsk kurv/, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /

§ 123

/, ei tulnud sõiduauto juhtimisega toime, kaotades sõidukogenematuse, alkoholijoobest tingitud häiritud kehaliste ning psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide ning kurvis ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle, kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastuliikunud sõiduautoga Xxxregistreerimisnumbriga xxx, tekitades rasked tervisekahjustused Xxx juhtinud S A ’ile: 3 parema sääre keskmise pekse murru, vasaku kandluu killulise murru, vasaku küünarl eha murru, rindkere eesseina verevalumi (kompressiooni), vasaku silmamuna põrutuse, verevalumid mõlema silma ümbrusesse; kerged tervisekahjustused Xxx juhi kõrvalistmel istunud N N ’

: vasaku kontsluu murru, põrutushaava otsmiku piirkonda, nahamarrastuse paremal põlvel, varalise kahju S A ’ile ja E P ’ile. Oma tegevusega rikkus I.K järgmisi liikluseeskirja nõudeid :

§ 76

p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis; Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse s seks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ ning Liiklusseaduse nõuet: § 22 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus/. Oma tegevusega pani I.K toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on põhjustatud ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu S A ’ile tekitati füüsiline, varaline ja moraalne kahju. Tsiviilhagi kannatanu kohtueelses menetluses ei esitanud. Kannatanu N N ’

tekitati füüsiline, varaline ja moraalne kahju. Tsiviilhagi kannatanu kohtueelses menetluses ei esitanud. Kannatanu E P ’ile tekitati varaline kahju. Tsiviilhagi kannatanu kohtueelses menetluses ei esitanud. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: ei ole saadud. MENETLUS KOHTUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. I.K kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamist

idnud. Kohus kontrollis kriminaalasjas

iduvaid kirjalikke tõendeid: - tunnistaja E L ’i ütlusi /t.l. 59-60/ selle kohta, et 11.

1. kella 22.35 paiku Pirita teel sõites möödus Pirita Linnavalitsuse juures temast paremalt punane xxx. Edasi märkas ta, kuidas sama Xxx autode vahelt, ilma suunatuledeta, edasi kihutas. Pööranud Randvere teele, nägi ta 4 peagi, kuidas sama Xxx oli avarii sooritanud, põrgates kurvis vastassuunavööndis kokku vastutuleva autoga; - kannatanu S A ’i ütlusi /t.l. 56-58; 71-73/ selle kohta, et 11.04.2006.a kell 22.40 sõitis ta Randvere teel. Vastu sõitis väga suure kiirusega xxx, mille juht ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ja kaldus vastassuunavööndisse, misjärel toimus kokkupõrge. Avarii tagajärjel oli S. A ’il vasaku käe ja parema jala luu murdunud, vasaku jala kand oli kildudeks, samuti näovigastused. S. A omab juhtimisõigust alates
2. aastast. 11.04.2006.a kella 22.30 paiku asus oma kodu juurest juhtima oma sõiduautot xxx. Oli täiesti kaine. Sõitis mööda Randvere tn, oli autos üksi. Xxx oli tehniliselt korras, sõidu ajal põlesid lähituled. Oli turvavööga kinnitatud. Randvere teel Pirita tee suunas oli väike kurv vasakule. Sõidukiirus oli 30-40 km/h. Takistusi eespoole ei olnud, vaateväli oli hea. Sõitis enda sõidusuunas, kui nägi 200 m kauguselt vastu sõitvat sõiduautot. Selle kiirus oli S. A i arvates väga suur, ta ei suutnud kurvi välja võtta ja kaldus vastassuunavööndisse. Sõitis otse vastu S. A i sõiduauto esiosa. Ei tea selle auto marki või numbrit, samuti ei näinud selle juhti. Peale kokkupõrget oli S. A teadvusel, kuid ei näinud midagi, sest klaasikillud olid sattunud silma. Oli jalgupidi autos istme vahel kinni ja ei saanud ise välja. Tal tuvastati vasaku käe ja parema jala murrud, vigastatud oli vasaku jala kand. Kand teeb siiani valu, seepärast lonkab. Klaasikildudest olid silmades hematoomid. Viibis kuu aega haiglaravil ja seejärel kodus 3 kuud ratastoolis. Haigekassa maksis ravikulud, ise kulusid ei kandnud. Kindlustus maksis sõidukile tekitatud kahju välja umbes 30000 krooni. Peale liiklusõnnetust ei saa ta enam tööl käia, kuna lonkab. Töötuks ei ole vormistanud, invaliidsuspensioni ei saa. Ei tea, kes teise sõiduauto juht oli, kokkupuudet ei ole temaga olnud. Käesoleval ajal ta lonkab. Kannatanu kohtus tsiviilhagi ei esitanud. Kannatanu on nõus prokuröri arvamusega , et karistada peab I.K vangistusega. - kannatanu E P ’i ütlusi /t.l. 69-70/ selle kohta, et 2006.a aprillikuus andis ta endale kuuluva sõiduauto Xxx(reg nr xxx) I.K kasutusse, sest käigukast oli puruks ja I.K pidi selle ära parandama. I.K on registreeritud sõiduauto registreerimistunnistusel sõiduki kasutajaks. Autol oli läbitud ka korraline ülevaatus, kehtis kindlustus. 11.
3. päeval nad said I.K-ga kokku, I.K oli kaine. Õhtul nad ei kohtunud. Õhtul mingil ajal helistas sõber ja ütles, et E. P ’i sõiduautoga on Randvere teel toimunud avarii, ta oli seal sõitnud ja näinud avariilisi sõiduautosid. Sõber sõitis E. P ’ile koju järele ja nad sõitsid liiklusõnnetuse kohale. Õnnetus oli toimunud E. P ’i Xxx ja xxx . Xxx asetses vastassuunavööndis, esiosa oli purunenud. Xxxoli esiosaga Seati poole ja selle esiosa oli ka purunenud. I.K pandi kiirabiautosse, rääkida temaga ei õnnestunud. xxxs sel hetkel kedagi ei viibinud. xxxs viibis juhi kõrvalistmel ka E. P ’i sõbranna N N , kes oli ka liiklusõnnetuse tagajärjel viga saanud. E. P liiklusõnnetust pealt ei näinud, asjaolusid selgitada ei oska. Liiklusõnnetusega põhjustati talle varaline kahju, sest Xxx läks mahakandmisele. Kahjusumma-sõiduauto soetamismaksumuse 25 000 kroon i- on I.K kannatanule hüvitanud; - kannatanu N N ütlusi /t.l. 74-76/ selle kohta, et 11.04.2006.a õhtul kella 21-22.00 ajal kohtus I.K-ga Mähe vabaajakeskuse ees. Sai aru, et I.K oli alkoholi tarvitanud, sest ta keel oli pehme. I.K oli koos E P ’iga, kes oli samuti alkoholi tarvitanud. Kuna E. P tahtis koju Lasnamäele minna, siis I.K oli nõus ta ära viima ja pidid nad Mähe vabaajakeskuse juurde tagasi tulema. E. P i sõiduauto oli sel ajal I.K kasutuses. Kuna E. P oli ka alkoholi tarvitanud, ei tahtnud ta ise rooli istuda. I.K asus juhtima E. P i Seat’i. N. N teadis, et I.K oli alkoholijoobes ja tal puudus juhtimise õigus, kuid ei 5 juhtinud sellele tähelepanu. Nad viisid E. P i Mähe vabaajakeskuse juurest Lasnamäele koju ja hakkasid mööda Pirita teed Mähe poole sõitma. Nad viibisid sõiduautos I.K-ga kahekesi. I.K juhtis, N. N istus tema kõrvalistmel. N. N l oli turvavöö kinnitatud, kuid tema meelest I.K turvavööd peal ei olnud. Pirita teed sõites keerates Randvere teele Permuuda kohviku juures oli kitsam sõidutee ja I.K tekitas juba seal liiklusohtliku olukorra. Kurvis keeras ta väga järsku ära ja nad oleksid peaaegu vastu puud sõitnud. Kuna sõidukiirus oli väga suur, 140 km/h, ütles N. N I.K-

, et ta kiirust maha võtaks. Randvere teel tuli äkki kurv ja I.K ei suutnud nii kiiresti keerata, et oma suunavööndisse jääda. Nad kaldusid vastassuunavööndisse, kus tuli vastu teine sõiduauto ning toimus kokkupõrge. I.K püüdis küll autot oma suunavööndisse tagasi saada, keerates rooli paremale, kuid pidurdada ta enam ei jõudnud. Kokkupõrge toimus vastu sõitnud sõiduauto esiosa ja nende sõiduauto vasaku esiosaga. Teise sõiduauto marki ei oska öelda ega seda, kes selle roolis oli. Peale kokkupõrget oli N. N armatuurlaua ja istme vahele jalgupidi kinni jäänud ega saanud autost väljuda. Mäletab, et kohal oli K. S , kes tahtis teda välja aidata. Peale selle kaotas ta teadvuse ega tea, mis edasi sai. Mäletab, et oli pime, aga tänavavalgustus põles. Sel päeval vihma ei sadanud, tee oli kuiv. Järgmine hetk oli, kui teda tõsteti kiirabiautoose. Haiglas tuvastati tal otsaesise haav, mida õmmeldi ja kuna mõlema jala hüppeliigese piirkond valutas, otsustati teda opereerida. Opereeriti vasakut jalga, millel oli hüppeliigese murd. Haiglaravil viibis nädal aega ja peale seda oli jalg 2 kuud kipsis. Käis taastusravil Viimsi ja Magdaleena haiglas. Vasak jalg on siiani haige, jalas on kruvid ja klambrid. Ei saa kanda kõiki jalanõusid, jalg on valus ja ta lonkab. Viimase aasta jooksul on pidanud selle jalaga palju arsti juures käima. I.K vastu ei taha varalist nõuet esitada. Arvab, et liiklusõnnetuse põhjustas I.K, kuna ta oli alkoholijoobes, tal ei olnud juhilube ja ta sõitis väga kiiresti; - kahtlustatava I.K ütlusi /t.l. 77-80/ selle kohta, et 11.04.2006.a viibis ta koos E P ’iga Mähel, mängisid korvpalli ja sai ka natukene alkoholi tarvitada. I.K jõi ära paar pudelit õlut. Ei mäleta, kas seal veel kedagi oli. Õhtul mingil ajal soovis E. P koju minna. Nad otsustasid, et lähevad E. P i sõiduauto xxxga, mis oli I.K juures kodus, sest ta remontis teda. Ei mäleta, kas E. P oli alkoholi tarvitanud, kuid ta ei tahtnud rooli istuda, tal oli tingimisi peal. Ei mäleta, kelle otsus see oli, kuid hoolimata sellest, et I.K oli õlut joonud ja tal puudub juhtimisõigus, oli ta nõus juhtima. Hakkas Kummeli teelt oma kodu juurest juhtima sõiduautot Xxx(reg nr xxx). Auto oli tehniliselt korras ja oli ka kehtiv kindlustus. Kaasa tuli ka I.K sõbranna N N . Tema istus tagaistmel, E. P istus juhi kõrvalistmel. Lasnamäel väljus E. P autost ja läks koju, N. N istus juhi kõrvalistmele. I.K ei mäleta, kas tal oli turvavöö kinnitatud, N. N l oli turvavöö peal. Tagasi Mähele sõitis I.K mööda Pirita teed. Sõidukil põlesid lähituled ja nähtavus oli suhteliselt hea. Väljas oli hämar, kuid tänavavalgustus põles, ilm oli kuiv. Lubatud kiirus Pirita teelt Mähe suunas oli 50 km/h. Spidomeeter oli katki, kuid ta arvab, et tema kiirus võis olla 50 km/h. Ta keeras Permuuda kohviku juurest paremale poole Randvere teele ja liikus Mähe suunas. Oli teadlik, et Mähe tee 14 juures tuleb järsk kurv paremale. Hetke, kuis ta Randvere tee 14 juures olevasse kurvi jõudis, ei mäleta. Ei oska kirjeldada, mis hetk enne avariid toimus, ei mäleta vastusõitnud sõiduautot. Mis põhjusel ta vastassuunavööndisse kaldus, ei oska öelda, sest ei mäleta sellest midagi. Järgmine hetk, mida teab, oli see, mil oli haiglas operatsioonil. Tema vasak jalg oli kildudeks, jala sisse pandi toru. Uuesti ärkas järgmisel hommikul ja siis talle räägiti, et oli avarii. Veel oli puruks tema parma põlve nahk ja vigastada said esihambad. Liiklusõnnetuses oli kannatada saanud ka N. N . Hiljem sai teada, et sõiduauto, millega kokkupõrge toimus, oli xxx, mida juhtis S -nimeline meesterahvas. Pidi kindlustusele tasuma teisele sõidukile tekitatud kahjud ja meesterahva haiglakulud, samuti tasus enda ja N. N l haiglakulud. Tasus arve kokku umbes 80000 krooni. Tuli veel kiri IF-kindlustuselt, et peab 6 tasuma 13800 krooni. Tunnistab, et liiklusõnnetuse põhjustamises on tema süüdi, kuna sõitis autoga, kuigi tal puudub juhtimisõigus ja oli alkoholijoobes. Kahetseb oma tegu väga. - liiklusõnnetuse akti nr 893 /t.l 2/ selle kohta, et see koostati 11.04.2006.a Pirita LO Randvere tee 14, kus s/auto Xxx kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastusõitva sõiduautoga xxx; - regionaalhaigla SA PER Laboratooriumis I.K suhtes läbiviidud laboratoorset uuringut alkoholile verest /t.l. 34/ selle kohta, et 11.04.2006.a oli I.K veres etüülalkoholi 2,10%; - I.K esmast seletust /t. l. 54-55/ selle kohta, et 11.04.2006.a viis sõpra Lasnamäele. Enne seda oli joonud. Tagasi tulles viibis autos koos sõbrannaga, pidi koju ära minema. Randvere teel sõitis mähe poole. Täpset kiirust ei oska öelda, spidomeeter ei töötanud. Kiirus oli umbes 60 km/h. Enne kurvi kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa vastutulnud xxxle. Edasi ei tea, tuli teadvusele alles haiglas. Õnnetus juhtus sellepärast, et ta oli joonud ja väsinud. Õnnetuses on tema (I.K) süüdi; - sündmuskoha vaatlusprotokolli /t.l. 4-6/ koos skeemiga /t.l. 3/ ja fototabeliga /t.l. 7-24/ selle kohta, et vaadeldi sündmuskohta 11.04.2006.a Tallinnas Randvere tee 14 maja juures vaatlussuunaga Merivälja tee poolt Mähe suunas koos skeemi ja fotodega; - liiklusvahendi vaatlusprotokolli ( xxx) /t.l. 25-26/ selle kohta, et sõiduauto esiosa on tugevalt deformeerunud, vasak esiuks tugevalt deformeerunud, katus, vasak tagauks ja paremad uksed väändunud, tagaklaas purunenud, auto sisemus deformeerunud; - liiklusvahendi vaatlusprotokolli ( xxx) /t.l. 29-30/ selle kohta, et katus väändunud, esiosa tugevalt deformeerunud, parmed küljeuksed väändunud, vasakud küljeuksed lõigatud, vasak küljekarp lõigatud, sumbuti lahti, auto sisemus deformeerunud; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 255 (S A ) /t.l. 43-46/ selle kohta, et S. A il on tervisekahjustused: parema sääre keskmise pekse murd, vasaku kandluu killuline murd; vasaku küünarl eha murd; rindkere eesseina verevalum, vasaku silmamuna põrutus, verevalumid mõlema silma ümbruses. Tervisekahjustused võivad olla tekitatud 11.02.2006.a liiklusõnnetusel kõva tömbi vägivalla toimel, võimalik, et sõidukite kokkupõrke momendil. Tervisekahjustused ei põhjustanud ohtu elule tekitamise momendil ega järgnevalt, paranemise kestus vähemalt 4 k, ei kaasne püsivat töövõime kaotust 40% ulatuses. Võimalik, et rindkere eesseina verevalum oli tekitatud kinnitatud turvavöö kompressioonist; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 222 (N N ) /t.l. 50-52/ selle kohta, et N. N l tuvastati vasaku kontsaluu murd, põrutushaav otsmiku piirkonnas ning nahamarrastus paremal põlvel, mis võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal liiklusõnnetuse käigus paiskumisest vastu autosalongi kõvasid tömpe pindu. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud , paranemine 4 k piirides, põhjustamata töövõime kaotust 40% ulatuses. Tervisekahjustuste kirjeldus ei võimalda anda hinnangut turvavöö nõuetekohase kinnitamise kohta. Kohus

iab, et I.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist

idnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ja süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustega. Tema ütlused

iavad kinnitust teiste kirjalike tõenditega. 7 Neid tõendeid kogumis hinnates kohus

iab, et I.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist

idnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus I.K süüst. Karistuse mõistmise alusena vastavalt KarS §-

56 lg 1 prevaleerib isiku süü. Arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 422 lg 1 sanktsioon näeb karistuse liigina ette vangistust. Kuna KarS § 422 lg 1 järgi karistatakse liikluseeskirja või käitusnõuete rikkumise eest , mille tagajärjeks on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm , siis nimetatud tagajärje puhul võib kohtu arvates vangistuse karistus olla põhjendatud. Seda eriti olukorras, kus liikluseeskirjade rikkumised ja sellest tingitud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on muutunud väga sagedasteks ning riik on sunnitud sekkuma ja karmistama karistusi liikluseeskirjade rikkumise eest. Kuna I.K põhjustas liikluseeskirja nõuete rikkumisega inimesele raske tervisekahjustuse , tuleb teda karistada vangistusega, millist karistusliiki nõudis ka prokurör. Vangistuse pikkus võib olla sanktsiooni minimaalse määra lähedane. Arvestades raskendavate asjaolude puudumist ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, ei ole põhjendatud sanktsiooni maksimummääras vangistuse mõistmine. Arvestades I.K isikut,

iab kohus, et kogu talle mõistetava vangistuse ärakandmine ei ole vajalik ja otstarbekas. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti on tal töökoht, liiklusõnnetus toimus 2,5 aastat tagasi. Kohus ei nõustu siiski prokuröri ettepanekuga , et I.K tuleb karistada täielikult reaalse vangistusega. Kohus

iab, et antud juhul on otstarbekas šokivangistuse kohaldamine, et anda I.K-

tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes liikluseeskirja nõuete täitmisega seoses. Kohus

iab, et katseaja toime on I.K oluliselt distsiplineerivam, kui isik on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega vangistus seotud on ning saadud kogemuse mõjul hoidub edaspidi uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Šokivangistuse kohaldamisel arvestab kohus ka I.K isiku juures seda, et ta ei olnud kordagi kahe aasta jooksul pöördunud kannatanu S A i poole, ei olnud võtnud temaga ühendust, avaldamaks kahetsust juhtunu üle. S se käitumisega näitas I.K üles ükskõiksust ja osavõtmatust kannatanu suhtes. Kohus on seisukohal, et nn. šokivangistuse kohaldamisel on ka üldpreventiivne eesmärk, sest liikluseeskirjade rikkumistest tingitud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on väga sagedased. Tingimuslik karistus ( nagu pakkus kaitsja) s ste kuritegude puhul võib tekitada karistamatuse tunde. Teadmine, et raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamise eest võib varem kriminaalkorras karistamata isik karistusena ka lühiajaliselt vanglasse sattuda, sunnib sõidukijuhte karistuse hirmus hoolikamalt sõitma ja täitma liikluseeskirja sätteid ning 8 lõppkokkuvõttes aitab vältida inimestele kahju ja kannatuste tekitamist ning suurendada turvatunnet. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga lisakaristuse kohaldamises.Liikluseeskirjade rikkumise eest, olgugi ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati nii raske tagajärg , on põhjendatud s se juhi teatud ajaks liiklusest kõrvaldamine, seega temalt juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtunik