, § 199 lg 2 p 4,5,7,8, § 209 lg 1, § 200 lg 2 p 4, järgi
MS §238 kohaldamisega 2- aastase vangistusega,
Koheselt ärakandmisele määratud 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Harju Maakohtu 21.09.2007 kohtumäärusega pööratud täitmisele ärakandmata vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 18 päeva.Vangistuse algus 18.06.2007, lõpp - 04.06.2009. Seisuga 28.01.09 ärakandmata vangistus 4 kuud ja 8 päeva. Juhindudes
MS § 426, § 432 lg 3, § 383, §384. MÄÄRAS: B.A, isikukood xxx, vabastada tingimisi ennetähtaegselt temale Viru Maakohtu 02.06.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest, millest seisuga 28.01.2009 on ära kandmata 4 kuud ja 8 päeva. Katseaja pikkuseks määrata B.A-le 1(üks) aasta. Katseaja algust arvestada kohtumääruse jõustumisest. Anda B.A katseajaks Harju Kriminaalhooldusosakonna Vanglast vabanenute II talituse kriminaalhooldusametniku Liilia Juhandi järelevalve alla. Kohustada B.A katseaja jooksul järgima
Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg 2 alusel panna B.A-le katseajaks kohustused: Mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Asuda tööle 3 nädala jooksul vabanemise päevast või võtta end selle tähtaja jooksul arvele Tööhõiveametis. Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata. Osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammides. B.A vabastada kohtumääruse jõustumisel. Määrus saata B.A-le, prokurörile ja Viru Vanglale. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud. 1. B.A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 12.06.2006.a kohtuotsusega
, §199 lg 2 p 4,5,7,8, § 209 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4, järgi
MS §238 kohaldamisega 2aastase vangistusega.
Koheselt ärakandmisele määratud 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Ülejäänud karistuse osa tingimisi täitmisele ei pööratud. Harju Maakohtu 21.09.2007 kohtumäärusega pöörati ärakandmata karistuse osa – 1 aasta 11 kuud 18 päeva täitmisele Karistusaeg algas 18.06.2007 ja lõppeb 04.06.2009.a.
astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 2/3 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 10.10.
Uue võimaluse andmine võib noore inimese õigele teele aidata, samas vangistuse jätkamine ei anna alati häid tulemusi, vaid sageli kaotab noortes usu ja lootuse. Kasuks tuleb siin juures ka see, et peale võimalikku vabanemist saab tema käitumist kontrollida terve aasta ja vajadusel suunata. 4.Süüdimõistetu B.A seletas, et ta kannab karistust esmakordselt. Kuriteod pani toime alaealisena. Vabaduses on tal elukoht vanemate juures, nende moraalne ja materiaalne tugi. Tal on soov töötada ja võimalus saada tööd – selle leidmisel abistavad teda lähedased. Kuriteod pani ta toime xxx elades. Vanemate uues elukohas xxx ei ole tal kriminaalse taustaga sõpru ega tuttavaid. Kõigi tingimustega, mida kriminaalhooldaja ette pani, on ta nõus ja suudab neid täita. 5.Prokuröri seisukoht. Uurides iseloomustavaid materjale ma arvan, et võiks toetada süüdimõistetu taotlust tema vabastamiseks enne tähtaega ning katseaja jooksul panna talle lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammides, otsida töökoha või võtma end arvele tööhõivebüroos, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. 6.Kohtu seisukoht. B.A kannab karistust tahtlikult toime pandud 1. ja 2.astme kuriteo eest.
lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 2/3 karistusaja ärakandmist s.o. alates 10.10.2008. Seisuga 28.01.2009 on karistusest on ära kandmata vangistus 4 kuud 6 päeva.
lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et B.A tuleb vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Ta on karistatud 1 korral, seda alaealisena toime pandud kuritegude eest. Ta kahetseb toimepandud kuritegu. Süüdimõistetul on karistusest kandmata 4 kuud. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht, soov seaduskuulekalt käituda ja lähedaste moraalne ning materiaalne toetus. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine 1-aastase katseajaga paneb süüdimõistetu käitumise täiendava kontrolli alla vabanemise järel ning aitab tal asuda õiguskuuleka eluviisi juurde. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 432 lg 3, § 426, rahuldab kohus süüdimõistetu B.A taotluse ja vabastab ta Viru Maakohtu 02.06.2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Katseaja pikkuseks määrata B.A-le 1 aasta. Katseaja algus arvestada kohtumääruse jõustumisest. B.A peab katseajal järgima
Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg 2 alusel panna B.A-le katseajaks kohustused: Mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Asuda tööle 3 nädala jooksul või võtta end selle tähtaja jooksul arvele Tööhõiveametis. Osaleda sotsiaalprogrammides kriminaalhooldusametniku ettepanekul. Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata B.A vabastada kohtumääruse jõustumisel. Täitmiskohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.