1-06-8565/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.01.2009 Kohtuasja number 1-06-8565 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Irina KARO Kaitsja vandeadvokaat Artur UMURŠADJANTS Asja läbivaatamise kuupäev 15.01.2009 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid F.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks F.B, sünniaeg xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, kesktehniline haridus, rahvus venelane, elukoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 19.06.2008 ja lõpp 12.05.2009 Jätta F.B elektroonilise valve kohald amisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 F.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.10.2006 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §263 p.1 järgi ning karistatud vangistusega 4 kuud. KarS §65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja KarS §68 alusel määrati kandmisele 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Harju Maakohtu 02.11.2007 määrusega vabastati F.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrati ta selleks tähtajaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustati järgima KarS §75 lg.1 p.1, 2, 3, 4, 5 ja lg.2, 4 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 02.11.2007 määrus jõustus 13.11.2007 ja F.B vabastati vanglast. Viru Maakohtu 19.06.2008 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja F.B-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa 10 kuud 24 päeva vangistust pöörati KarS §76 lg.5 alusel täitmisele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud kahel korral distsiplinaarkaristus – 30.10.2008 noomitus ja 18.11.2008 kartser. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval keevitaja eriala ja ta on huvitatud täiendavalt erialalise hariduse omandamisest. Kinnipeetaval on xxx. Probleeme narkootiliste või alkohoolsete ainetega vanglas ei esinenud. Samas muutub ta ühiskonnale ohtlikuks, kui on alkoholijoobes. On kalduv vägivallale. Vangla ettepanekul võiks kinnipeetav osaleda eluviisitreeningutel ning kriisisituatsioonis on talle soovitav psühholoogi nõustamine. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei nõustu. Arvamuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kinnipeetav on oma elektroonilise järelevalve kohaldamisega seotud ametlikus avalduses ja taotluses määratlenud oma tulevase elukohana korteri, mille omanikuga ei ole kriminaalhooldajal kogu vanglapäringule vastuse koostamise ajal olnud võimalik kordagi kohtuda ja nimetatud korterit üle vaadata. Need asjaolud ei võimalda elektroonilise järelevalve kohaldamise otstarbekuse otsustamisel kriminaalhooldajal positiivset vastust anda. Maakohtu istung Kinnipeetav F.B taotles maakohtu istungil enda tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega ja seletas, et kavatseb asuda elama oma ema korterisse aadressil xxx, Kriminaalhooldajal ei olnud võimalik korterisse pääseda, kuna ema oli ära sõitnud oma venna juurde. Praegu on ema tagasi ja toetab tema vabanemist. Kinnipeetava seletuste kohaselt on tal võlgnevusi umbes 4000 krooni. Prokurör Irina Karo kinnipeetava F.B vabastamiseks alust ei leidnud, kuna ei ole teada, kas korter, kuhu kinnipeetav kavatseb elama asuda, vastab elektroonilise valve nõuetele. Kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus arvestada, et tegemist on xxx ulatuses xxx isikuga, kel on vanglas raske. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et F.B tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et F.B oli Harju Maakohtu 02.11.2007 määrusega vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta ja talle olid pandud järgmised kontrollnõuded: pöörduda narkoloogi poole ühe kuu jooksul, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata ja asuda tööle kahe nädala jooksul alates vabanemise päevast. Katseaja jooksul rikkus F.B kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vastavalt Karistusregistri andmetele sooritas F.B 15.02.2008 väärteo KarS §262 järgi ja 02.04.2008 väärteo Liiklusseaduse §74-36 lg.2 ja §74-36 lg.2 p.1 järgi, mistõttu talle mõistetud karistuse kandmata jäänud osa 10 kuud 24 päeva vangistust pöörati Viru Maakohtu 19.06.2008 määrusega KarS §76 lg.5 alusel täitmisele (t.l.17-21). Viibides kinnipidamiskohas on F.B jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist ja teda on kahel korral karistatud distsiplinaarkorras (t.l.2). F.B on taotlenud enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ja näidanud aadressiks, kuhu ta vabanemise korral kavatseb elama asuda, xxx linn xxx. Andmed selle kohta, kas nimetatud korter sobib kohandamiseks elektroonilise järelevalvele, asja materjalides puuduvad, kuna kriminaalhooldajal ei õnnestunud perioodil 05.12.2008 – 19.12.2008 korterisse pääseda ja selle omanikuga kokku saada (t.l.5-7). Samuti puudub asja materjalides korteris elavate täiskasvanud isikute nõusolek elektroonilise valve paigaldamiseks. Lisaks eeltoodule arvestab maakohus ka asjaolu, et F.B on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on tal hulgaliselt karistusi väärtegude eest, millest enamus on seotud alkoholi tarvitamisega. Seega on F.B puhul tegemist isikuga, kelle käitumist vabaduses hakkaksid mõjutama eelkõige alkohol, vanad harjumused ning kriminaalse taustaga tutvusringkond. Arvestades ülaltoodut leiab maakohus, et F.B puhul on uute kuritegude toimepanemise risk suur ja reaalne. Olles 2007.aastal vabanenud vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei õigustanud F.B usaldust, mistõttu ei ole usutav, et antud juhul ta suudab elada õiguskuulekat elu ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. 3 Anne PALMISTE Kohtunik 4