← Eesti

1-09-6583/3

Obsah (5)§ 121§ 136§ 64§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-6583 (kohtueelses menetluses

§ 121

, § 136 lg 1 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Z.K (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-xxx xxxxxxxx; töötab ; omab kriminaalkaristatust)

§ 121

; § 136 lg 1 järgi advokaat Margo Normann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada I.M süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; ning tunnistada I.M süüdi

§ 136

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista I.M-ile liitkaristus vangistusena 10 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 10 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata I.M-ile katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui I.M ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata I.M-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx-xxx xxxxxxxx ; tühistada I.M-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Z.K süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; ning tunnistada Z.K süüdi

§ 136

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 kuud;

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Z.K-le liitkaristus vangistusena 10 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 10 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Z.K-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui Z.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Z.K-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx x-xxx xxxxxxxx ; tühistada Z.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

  1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Juhan Viidiku tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt I.M-ilt ja Z.K-lt 30 900 krooni Juhan Viidiku kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 I.M-ilt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 991 krooni 20 senti; 2.2.2 Z.K-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 991 krooni 20 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannle 147 krooni 50 senti, Margo Normannle 147 krooni 50 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) I.M-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistusega kuus kuud;

§ 136

lg 1 järgi vangistusega 10 kuud;

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista kümme kuud vangistust;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui I.M kaheksateistkuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi alalise elukohaga xxxxxxxx xx-xxxx xxxxxxxxx . 2) Z.K-le mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistusega kuus kuud;

§ 136

lg 1 järgi vangistusega 10 kuud;

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista kümme kuud vangistust;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui Endel 2 Z.K kaheksateistkuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi alalise elukohaga xxxxx x-xxx xxxxxxx . I.M on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, viibides 02.03.2008.a. kella 04.00 paiku Viljandimaal Tarvastu vallas xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx , lõi koos Z.K-ga Juhan Viidikule korduvalt jalaga näkku ja rindkeresse, millega tekitasid kannatanule valu ja tervisekahjustusi. I.M tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi teise inimese tervise kahjustamisena tema peksmisega.

Selles, et tema, olles 02.03.2009.a. Viljandimaal Tarvastu vallas xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx koos Z.K-ga peksnud Juhan Viidikut, 02.03.2008.a. kella 05.00 paiku pani koos Z.K-ga Juhan Viidiku tema tahte vastaselt oma sõiduauto Audi 80 reg nr xxx xxxx pagasiruumi ning sõitsid Tarvastu vallas xxxxxxxxxx xxxxx xxxx juurde, kus Juhan Viidikul õnnestus põgeneda. I.Megu on talle kvalifitseeritud

§ 136lg 1 järgi teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmisena.

Z.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema viibides 02.03.2008.a. kella 04.00 paiku Viljandimaal Tarvastu vallas xxxxxxxxx xxxxx xxxxx , lõi koos I.M-iga Juhan Viidikule korduvalt jalaga näkku ja rindkeresse, millega tekitasid kannatanule valu ja tervisekahjustusi. Z.K tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi teise inimese tervise kahjustamisena tema peksmisega.

Selles, et tema, olles 02.03.2009.a. Viljandimaal Tarvastu vallas xxxxxxxxx xxxxx xxxxx koos I.M-iga peksnud Juhan Viidikut, 02.03.2008.a. kella 05.00 paiku pani koos I.M-iga Juhan Viidiku tema tahte vastaselt I.M sõiduauto Audi 80 reg nr xxx xxx pagasiruumi ning sõitsid Tarvastu vallas xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxx juurde, kus Juhan Viidikul õnnestus põgeneda. Z.K tegu on talle kvalifitseeritud

§ 136lg 1 järgi teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmisena.

  1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS (Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. Juhan Viidik on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 30 900 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
  2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 3 määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud I.M-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Z.K-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147 krooni 50 senti.. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) I.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 991 krooni 20 senti riigieelarve tuludesse; 2) Z.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 991 krooni 20 senti riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
  4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.