Obsah (9)

§ 306§ 126§ 180§ 175§ 423§ 267§ 318§ 319§ 315

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kriminaalasi nr 1-08-7237 Tartu Maakohus 25.september 2008.a Tartu Tartu kohtumaja 1-08-7237 kohtueelses

§ 306, § 309, § 311, § 313, § 314 alusel kohus otsustas: Mõista R.B süüdistuses Kar

S § 121 järgi õigeks, kuna kohtulikul arutamisel ei ole veenvalt ja usaldusväärselt tuvastatud kuriteosündmust ja kuritegu. Süüdi tunnistada R.B KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada R.B-le karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 03.04.2006.a kohtuotsusega R.B-le karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, see on 10 kuu 27 päeva vangistuse võrra 2 ja liitkaristuseks mõista R.B-le 16 kuud 27 päeva, s.o 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata R.B eelvangistuses 27.04.2007.a viibitud 1 päev karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 aasta 4 kuud 26 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata R.B eelvangistuses alates 05.detsembrist 2007.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 1 aasta 4 kuu 26 päeva vangistuse kandmise algust lugeda 05.detsembrist 2007.a. R.B suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Asitõend – mobiiltelefon (lk 9,10), mis on tagastatud omanikule (lk 9),

§ 126lg 3 p 2 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisest selle omaniku omandusse.

Kannatanu T.J. kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt olevat mobiiltelefoni omanikuks AS Exan.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista R.B-lt riigituludesse menetluskuludena: • 3560.- krooni ekspertiisikulu (lk 58;

§ 175

lg 1 p 3), • 4053 krooni 92 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 49, 67, 71;

§ 175

lg 1 p 4), • 2400.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (

§ 175

lg 1 p 4), • 77 krooni 30 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 86;

§ 175

lg 1 p 5), • 6525.- krooni sundraha (

§ 175lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.B, 1-08-7237, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „R.B, 1-08-7237, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Süüdistatava kaitsja advokaat Ain Laansalu esitatud taotlus, välja mõista talle 2400.- krooni töötasu riigi õigusabi korras süüdistatav R.B kaitsjana kohtuistungil 12 pooltunni ulatuses osutatud õigusabi eest, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ain Laansalu OÜ kasuks 2400.- krooni advokaat Ain Laansalu süüdistatav R.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 8 lõikes 5 sätestatu kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud kellaaegade järgi. Kaitsja osales kohtuistungil tema taotluses märgitud 6 tunni ehk 12 pooltunni ulatuses. Korra alusel erikoefitsienti kohaldamisele ei kuulu. Seega: 900 + (12 pooltundi x 125) = 900 + 1500 = 2400. Taotlusest nähtuvalt ei ole advokaadibüroo käibemaksukohuslane. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele süüdistatavale, kannatanutele - allkirja vastu. – prokurörile, kaitsjale, 3

§ 267

lg 3 alusel anda korrarikkumise tõttu kohtuvaidluse ajal kogu istungi ajaks saalist eemaldatud süüdistatavale R.B-le kohtuotsuse resolutiivosa koopia kätte viivitamata pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Koos kohtuotsuse resolutiivosa koopiaga anda R.B-le allkirja vastu kätte ka Tartu Maakohtu 25.09.2008.a määruse koopia süüdistatav R.B kogu edasise istungi ajaks kohtusaalist eemaldamise kohta. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

§ 319

lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 10.oktoobril 2008.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD 27.05.2008.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja süüdistusakt koos lisadega R.B süüdistuses KarS § 120 ja KarS § 121 järgi (lk 88-96). Kriminaalasi saabus kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse (seda kajastab leheküljel 88 „SAADUD“ templi all märge: „86“ ja sellele vastavad kanded elektrooniliselt peetavas KIS-s, s.o kohtuinfosüsteemis). Kohtunik Heli Sillaotsa puhkusel viibimise tõttu ajavahemikus 21.05.2008 – 03.06.2008.a ei saanud Heli Sillaots kohtu alla andmise küsimust otsustada. Kohtunik Heli Sillaotsa puhkuse järgselt tööle tulemise ajaks oli süüdistatav R.B kohtu alla antud. 28.05.2008.a Tartu Maakohtu määrusega (kohtunik Anneli Tanum) anti süüdistatav R.B kohtu alla (lk 97). 27.05.2008.a koostatud süüdistusaktis kajastatu kohaselt süüdistatakse R.B KarS § 120 ja KarS § 121 järgi järgmiste kuritegude toimepanemises: • R.B süüdistatakse selles, et tema 10.04.2007 kell 17.48 Tartus, XXX , ähvardas T.J. olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega, lubades panna TJ. kuuluva maja aadressil Tartu XXX põlema ja lüüa maja aknad sisse, millist ähvardust võttis T.J. reaalsena ning tundis ennast ohustatuna kuna R.B on 4 samasisulise teo eest T.J. suhtes juba 03.04.2006 Tartu Maakohtu poolt süüdi mõistetud. • R.B süüdistatakse selles, et tema 04.12.2007 kella 05.00 paiku Tartus XXX , ähvardas T.T. ´i olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega lubades panna maja aadressil Tartu XXX , mida kasutas T.T. oma elukohana, põlema öeldes, et „ei tea, kas see maja tuld võtab?“ ja lubades ära lõhkuda T.T. ´ile kuuluva sõiduauto Audi 100 registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 40000 krooni, milline oli pargitud Tartu XXX maja ette, millist ähvardust võttis T.T. reaalsena, kuna 27.11.2007 oli R.B juba kannatanu suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. Sellega R.B pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. ähvardamise olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. R.B süüdistatakse selles, et tema 27.11.2007 Tartus XXX majas lõi isikliku suhte pinnal tekkinud tüli käigus T.T. ´ile ühe korra kepiga vastu kätt, põhjustades sellega T.T. ´ile füüsilist valu. Sellega R.B pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese löömise. • Kohtuliku uurimise käigus prokurör muutis KarS § 121 järgi esitatud süüdistust selliselt, et jättis sellest välja kuupäeva: „27“ ja lisas kuriteo toimepanemise ajana: „kella 20 paiku õhtul“. 24.09.2008.a esitas prokurör uue süüdistusakti (lk 146-147), milles süüdistust KarS § 120 järgi ei olnud esialgselt esitatud süüdistusaktis märgituga võrreldes muudetud ja muudetud oli ainult KarS § 121 järgi esitatud süüdistust (lk 146147). 24.09.2008.a süüdistusaktis kajastatu kohaselt süüdistatakse R.B KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema novembrikuus 2007 kella 20 paiku õhtul Tartus, XXX majas lõi isikliku suhte pinnal tekkinud tüli käigus T.T. ’le ühe korra kepiga vastu kätt, põhjustades sellega T.T. ile füüsilist valu. Sellega pani R.Boime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise (lk 146-147). Süüdistatav R.B ennast temale esitatud süüdistustes KarS § 120 ja KarS § 121 järgi süüdi ei tunnistanud. Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistuses KarS § 121 järgi tuleb R.B õigeks mõista, kuna kohtulikul arutamisel ei ole veenvalt ja usaldusväärselt tuvastatud kuriteosündmust ja kuritegu. Süüdistatav R.B ennast süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi ei tunnista. Ainukeseks tõendiks, mis osundab sellele, et R.B võis T.T. i ühe korra kepiga vastu kätt lüüa, on kannatanu T.T. i muutlikud ütlused. Teisi tõendeid, mis otseselt osundaksid R.B-le kui võimalikule isikule, kes võis ühe korra lüüa kepiga T.T. ile vastu kätt, kriminaalasjas ei ole. Samas on kannatanu T.T. kriminaalasja menetlemise käigus oma ütlusi olulisel määral muutnud. Esialgselt, s.o nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuliku uurimise alguses andis kannatanu T.T. ütlusi, mille kohaselt toimus kepiga löömise intsident 27.11.2007.a. Pärast kannatanu T.T. i ülekuulamist saabusid kohtusse tõendid (lk 130-144), mis veenvalt ja usaldusväärselt välistavad süüdistuses märgitud ajal, s.o 27.11.2007.a kuriteosündmuse toimumise ja ka sellel ajal R.B poolt kuriteo toimepanemise täielikult, kuna sellel ajal viibis R.B haiglas ravil ning Tartus, XXX asuvas majas ei saanud viibida. 5 Pärast seda, kui kohtusse saabusid tõendid, mis välistavad võimaluse, et see nn kepiga löömise intsident sai üldse 27.11.2007.a toimuda, muutis ka kannatanu T.T. oma ütlusi, avaldades, et ta ei ole kepiga löömise kuupäevas kindel, kuid sündmus toimus 2007.a novembris ja umbes nädal enne 04.12.2007.a. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel, kohtuliku uurimise algstaadiumis peale kaitsja seisukohavõttu süüdistuse põhjendatuse kohta ja enne tõendite uurimise järjekorra kindlaksmääramist esitas kaitsja taotluse, võtta kriminaalasja juurde tõend-arve (lk 128), mis kajastab R.B haiglas viibimist süüdistuses KarS § 121 järgi märgitud ajal. Süüdistatav R.B kinnitas, et tema viibis haiglas 26.-30.11.2007.a. Kaitsja avaldas seisukoha, et 27.11.2007.a ei saanud süüdistatav R.B süüdistuses KarS § 121 järgi kirjeldatud tegu toime panna. Ühtlasi esitas kaitsja kohtule taotluse, välja nõuda haiglast tõendid selle kohta, kas ja millal R.B haiglas 2007.a novembris viibis. Kaitsja avaldas, et võttis asenduskaitsjana vastu kohustuse süüdistatav R.B kaitsmiseks eelmise päeva õhtul ja sai alles käesoleva kohtuistungi päeva hommikul endale arve R.B haiglas viibimise kohta, mistõttu tal ei olnud võimalik varem enda taotlust esitada. Kaitsja esitas tõend-arve kaitsealuse alibi kinnitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja taotlused – liitis tõend-arve (lk 128) kriminaalasja juurde ja määras teha järelepärimise Elva Haiglale R.B haiglas viibimise kohta 2007.a viimastel kuudel. Kohus tegi haiglale järelepärimise 24.09.2008.a ja edastas selle haiglale fakis teel 24.09.2008.a kella 13.27 ajal (lk 129 ja 129 pöördel). Samal päeval, s.o 24.09.2008.a saabus Tartu Maakohtusse nii elektroonselt kui ka faksi teel Elva Haigla ™ SA-st vastus koos lisadega kohtu järelpärimise kohta (lk 130-144). Elva Haigla ™ SA-st vastuse kohaselt viibis R.B Elva Haiglas 26.11.2007 – 30.11.2007, haiglasse saabus 26.11.2007 kell 10.40, haiglast lahkumise kellaaega ei ole fikseeritud, tasulise teenuse arve kajastab nelja voodipäeva tasu – 25.- krooni ööpäeva eest (lk 131). Elva Haigla ™ SA-st vastusele lisatud haigusloo nr 1283/2007.a väljavõtte (lk 132133,136) kohaselt sai R.B haiglas 4 voodipäeva ulatuses aktiivravi ajavahemikus 26.11.2007 – 30.11.2007.a (lk 132-133). Elva Haigla ™ SA-st vastusele lisatud õenduspäeviku väljavõtte (lk 134) kohaselt viibis R.B samuti haiglas; õenduspäevikust tehtud väljavõttel on kellaajaliselt kajastatud kanded

1. ja 28 novembri 2007.a kohta. Näiteks 27.11.2007.a kell 20.00 kohta on kanne: „Pt. magab norm.“ ja 28.11.2007.a kohta tehtud kannetest nähtuvalt kell 06.20 võeti R.B-lt analüüsiks veeniveri ja sellele järgnevalt on kanne, millest nähtub, et patsient magas terve öö rahulikult (lk 134). Leheküljel 135 asuvatest arsti märkmetest haigusloo nr 1283 (s.o patsient R.B kohta) nähtub, et R.B viibis haiglas; kohtule esitatud väljavõttel on kajastatud arsti märkmed 26.,
2. ja osaliselt ka
3. novembri 2007.a kohta. Elva Haigla ™ SA tasulise teenuse 30.11.2007.a arve patsient R.B kohta voodipäevade eest on 100.- krooni (lk 128,137). Kohtule Elva Haigla TM SA-st esitatust nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et R.B viibis 27.11.2007.a ravil Elvas, haiglas, ööpäevaringselt ning tal puudus võimalus Tartus, XXX majas viibimiseks. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu T.T. i muutlikud ütlused, sealhulgas ka T.T. i ütluste olustikuga seostamisel 07.12.2007.a avaldatu selle kohta, et R.B lõi teda 27.11.2007.a õhtul kepiga vastu kätt (vt 07.12.2007.a ütluste ja olustiku seostamise protokolli – lk 14-21) , piisavad selleks, et veenvalt ja usaldusväärselt lugeda tõendatuks kuriteosündmust ja kuritegu prokuröri 24.09.2008.a esitatud uues süüdistusaktis (vt muudetud süüdistust lk 146-147). kajastatud R.B süüdistuses KarS § 121 järgi Muid tõendeid, mis otseselt osundaksid R.B-le kui KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo kriminaalasjas ei ole. 6 toimepanijale 2007.a novembrikuus, kella 20 paiku õhtul, Kujunenud olukorras, kus peale kriminaalasja juurde süüdistatava alibid kinnitavate tõendite saabumist kannatanu muudab enda ütlusi, väites kuriteo, s.o kepiga talle vastu kätt löömise toimunuks teisel ajal, s.o ajal, mis ei ole alibiga kaetud, ja prokurör esitab uue muudetud süüdistuse, muutes ära kuriteo toimepanemise aja, ja kriminaalasjas muid tõendeid peale kannatanu muutlike ütluste ei ole, ei ole kohtu hinnangul veenvalt ja usaldusväärselt tuvastatud kuriteosündmust ja kuritegu. Kohus mõistab R.B süüdistuses KarS § 121 järgi õigeks, kuna kohtulikul arutamisel ei ole veenvalt ja usaldusväärselt tuvastatud kuriteosündmust ja kuritegu. Süüdistus KarS § 120 järgi on tõendatud. R.B süü KarS § 120 järgi on tõendatud selles, et tema 10.04.2007.a kell 17.48 Tartus, XXX , ähvardas T.J. olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega, lubades panna T.J. kuuluva maja aadressil Tartu, XXX põlema ja lüüa maja aknad sisse, millist ähvardust võttis T.J. reaalsena ning tundis ennast ohustatuna, kuna R.B on samasisulise teo eest T.J. suhtes juba 03.04.2006 Tartu Maakohtu poolt süüdi mõistetud. R.B süü nimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud kannatanu T.J. ütlustest, 27.04.2007.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 9), 17.12.2007.a õiendist (lk 10), 03.04.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusest (lk 78-79), eksperdiarvamustest (lk 52-56, 80-81), SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.05.2007.a teatisest (lk 73) kogumis sellekohaselt nähtuvaga. Ühtlasi on R.B enda süüd täielikult eitavad ütlused veenvalt ümber lükatavad eeltoodud tõenditega kogumis. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka R.B enda ütlused selle kohta, et ta elas süüdistuses märgitud ajal Tartus, XXX asuvas majas korteris nr
4. Ka kannatanu T.J. ütluste kohaselt elas R.B 10.04.2007.a Tartus, XXX majas, korteris nr
5. Kannatanu T.J. ütluste kohaselt läks ta 10.04.2007.a õhtul peale 5 Tartu linnas, XXX asuva maja juurde; R.B oli aken lahti, ta oli kodus; R.B oli toas sees, ta ise oli väljas, suhtlemine oli läbi akna ja omavahelise suhtlemise käigus ähvardas R.B majale tule otsa panna ja aknad sisse lüüa, jutt oli XXX , Tartu asuvast majast; maja väärtus oli sellel ajal 2 miljonit; R.B ei täpsustanud, kuidas ta maja põlema paneb. Kannatanu T.J. ütluste kohaselt pidas ta ähvardust reaalseks, kuna reaalne süütamine oli 2003.a, mil oli lastega kodus ja R.B pani trepi alt maja põlema. Kannatanu T.J. ütluste kohaselt lindistas ta jutuajamise R.B-ga enda telefoniga. Kannatanu T.J. ütlustega on kooskõlas ka 27.04.2007.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 9) nähtuv. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni №kia, mille mälus on lindistuste all 10.04.2007.a kella 17.48 avamisel kuulda meeste-ja naitserahva vahelist vestlust, mille käigus naishääl muuhulgas ütleb ka järgmised väljendid: „ma panen maja põlema“, „pätimaja põlema saan, löön need aknad kõik sisse“. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tagastati mobiiltelefon №kia peale fotografeerimist omanikule. 17.12.2007.a õiendist nähtuvalt ei säilinud seoses arvuti kõvaketta purunemisega mobiiltelefonist №kia pilti (lk 10). 03.04.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusest (lk 78-79) nähtuvalt tunnistati R.B süüdi KarS § 120 ja KarS § 404 järgi kuritegude toimepanemises Tartus, XXX asuvas majas
6. ja
7. aastal. Kohtuotsusest nähtuvalt oli üheks kannatanuks T J, lisaks ka tema pereliikmed. Kohtuotsusest nähtuvalt ähvardas R.B lisaks muudele ähvardustele maja XXX , Tartu põlema panna 2003.a septembrikuus ja 01.02.2005.a ning süütas 04.12.2003.a maja XXX , Tartu esimesel korrusel asuva sahvri. 7 Eeltoodust nähtuvalt oli T.J. 10.04.2007.a alust karta, et R.B viib maja põlema panemise ja majal akende sisselöömise ähvarduse täide. Eksperdiarvamustest (lk 52-56, 80-81) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.05.2007.a teatisest (lk 73) nähtuvalt oli R.B 10.04.2007.a võimeline ja on ka käesoleval ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ta on võimeline andma ütlusi, tema suhtes ei ole vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kriminaalasjas puuduvad R.B käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Maja põlemapanemisega ähvardamise ja maja akende sisselöömisega ähvardamise pani R.B toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega. Lausudes kannatanu T.J. sõnad, et paneb maja põlema ja lööb aknad sisse, pidi R.B pidama võimalikuks ja möönma, et T.J. võtab neid ähvardusi reaalsetena. XXX , Tartu asuva maja väärtus 10.04.2007.a oli kannatanu T.J. ütluste kohaselt 2 miljonit krooni, käesoleval ajal on maja väärtus suurem. Maja väärtus 10.04.2007.a – 2 miljonit krooni ületab piirmäära, millest alates loetakse kahju ulatust oluliseks. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2007.a oli palga alammäär 3600.- krooni. Maja väärtus 2 miljonit krooni ületab olulise kahju piirmäära, s.o 36 000.- krooni. R.B poolt 10.04.2007.a toimepandu on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 120 järgi. Kohtu hinnangul on R.B süü KarS § 120 järgi tõendatud ka selles, et tema 04.12.2007 kella 05.00 paiku Tartus, XXX , ähvardas T.T. ´i olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega, lubades panna maja aadressil Tartu, XXX , mida kasutas T.T. oma elukohana, põlema öeldes, et „ei tea, kas see maja tuld võtab?“ ja lubades ära lõhkuda T.T. ´i kasutuses oleva sõiduauto Audi 100 registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 40000 krooni, milline oli pargitud Tartu, XXX maja ette, millist ähvardust võttis T.T. reaalsena. R.B süü nimetatud kuriteo toimepanemises on tõendatud kannatanute T.T. i, T.J. ütlustest, tunnistaja Tormi Tarumi ütlustest, ütluste ja olustiku seostamise protokollist (lk 14-21), eksperdiarvamustest (lk 52-56, 80-81), SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.05.2007.a teatisest (lk 73) kogumis sellekohaselt nähtuvaga. Ühtlasi on R.B enda süüd täielikult eitavad ütlused veenvalt ümber lükatavad eeltoodud tõenditega kogumis. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka R.B enda ütlused selle kohta, et ta elas süüdistuses märgitud ajal Tartus, XXX asuvas majas korteris nr
8. Kannatanu T.T. i ja tunnistaja Tormi Tarumi ütluste kohaselt viibis ööl vastu 04.12.2007.a, sealhulgas ka 04.12.2007.a varahommikul T.T. i elukohas, XXX -2, Tartu Tormi Tarum. Kannatanu T.T. i ja tunnistaja Tormi Tarumi ütluste kohaselt ähvardas R.B 04.12.2007.a varahommikul, kella 5 paiku panna XXX , Tartu asuva maja põlema ning lubas ära lõhkuda T.T. i kasutuses oleva sõiduauto, mille väärtuseks sellel ajal oli 40 000.- krooni. Et jutt oli just T.T. i kasutuses olevast sõiduautost, ilmneb T.T. i ütlustest selle kohta, et seal maja juures teistel majaelanikel autosid ei olnud ja T.T. i auto oli ainuke, mis seal maja juures oli. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2007.a oli palga alammäär 3600.krooni. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist, selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt, nähtuvalt ületab süüdistuses märgitud auto väärtus 36 000.- krooni ja maja väärtus ületab samuti 36 000.- krooni. Kannatanu T.T. i nimetatud auto väärtus 40 000.- krooni ja kannatanu T.J. ütlustest nähtuv maja väärtus 2 miljonit krooni ületab olulise kahju piirmäära, s.o 36 000.krooni. 8 Kannatanu T.T. i ütlustest nähtuvalt võttis ta R.B ähvardusi reaalsetena, ta rääkis nendest ähvardustest ka T.J., kes ütles, et R.B on selle maja juba korra süüdanud. T.T. i ütluste kohaselt läks ta politseisse ja tegi juhtunu kohta seal avalduse. Eeltoodust nähtuvalt oli T.T. 04.12.2007.a alust karta, et R.B viib maja põlema panemise ja auto lõhkumise ähvarduse täide. Eksperdiarvamustest (lk 52-56, 80-81) ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.05.2007.a teatisest (lk 73) nähtuvalt oli R.B 04.12.2007.a võimeline ja on ka käesoleval ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ta on võimeline andma ütlusi, tema suhtes ei ole vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kriminaalasjas puuduvad R.B käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Maja põlemapanemisega ähvardamise ja auto lõhkumisega ähvardamise pani R.B toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega. Lausudes valjult, nii et üle maja kostusid tema ähvardused, et paneb maja põlema ja lõhub auto ära, pidi R.B pidama võimalikuks ja möönma, et auto kasutaja ja majas naaberkorteri elanikuna viibiv T.T. võtab neid ähvardusi reaalsetena. R.B poolt 04.12.2007.a toimepandu on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 120 järgi. KarS §-s 120 sätestatu kohaselt on ähvardamise eest karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Lähtudes R.B süü suurusest – ähvardamisega toimepandud kuritegusid on kaks, ähvardustega hõlmatud võimalikud kahjude suurused on ulatuslikud, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad ajaolud, R.B on varasemalt analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud ning lisaks on karistatud ka süütamise eest, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdistatavat kuritegusid rohkem mitte toime panema, vajalikuks karistada R.B raskema karistusliigiga, s.o vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Heli Sillaots kohtunik