Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus B.A süüdistatakse selles, et tema 08.mail 2005.a. ajavahemikul kella 23.00st 02.30-ni Tartumaal Mäksa vallas X 6 A.P. korteris võttis tekkinud konflikti käigus A.P. kahel korral vasaku käega kaela ümbert kinni ning parema käega pigistas tema nägu, mille käigus tekitas kannatanu rindkerele, paremale õlale, vasakule õlavarrele, vasaku abaluu piirkonda, mõlema silma alla ja paremale alalõuale hematoomid ning turse. 13.augustil 2005.a. kella 19.05 paiku Tartumaal Tartu vallas X külas perekond S. talus tekkinud konflikti käigus võttis A.P. parema käega näost ja vasaku käega kaelast kinni ja pigistas ning veidi hiljem võttis A.P. käsivarrest ja turjast kinni ning lohistas teda 3 kuni 5 meetrit mööda maad, tekitades kannatanule füüsilist valu. Sellega B.A pani toime
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.A-le karistuseks 5 kuud vangistust.
alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 aastase 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.A tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. B.A-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, toimiku koopia tegemise kulu ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. B.A elatub juhutöödest ja tema igakuine sissetulek on suvel 4000 krooni ringis ja talvel kuni 3000 krooni. Tema ülalpidamisel on elukaaslane, kes on ka käesolevas asjas kannatanu ning elukaaslase alaealine laps. Seega käiks täielik menetluskulude tasumine süüdistatavale ilmselt üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.A
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.
Määrata B.A katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. B.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista B.A-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu üks tuhat viissada neli
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.